õõnestatud künas, hiljem aga asetati laiba põletatud luud kivikastiga kääpasse. Kokkuvõte Pronksi- ja rauaaeg olid oluliste ja murranguliste arenguprotsesside ajastuks. Sel ajal leidis aset lõplik üleminek püügimajanduselt viljelevale majandusele, mis tõi endaga kaasa ulatusliku asustusnihke küttimiseks ning kalastamiseks sobilikelt kohtadelt põllumajanduslikele maadele. Samuti muutus üldine asustuslaad ning peamise asustusüksusena pääses valitsema viljelusmajanduslik talu. Muutusid ka sotsiaalsed suhted, mis aitasid välja kujundada kihistunud ühiskondi. Oluline areng toimus ka kultuuris- keraamikas võis eristada erinevaid uusi stiile, osaliselt vahetati välja vanem riietusstiil ning hakati kandma ehteid. Kasutatud kirjandus: S. Valdmaa, "Põhjamaade ajalugu", Avita, 1998 V. Lang, "Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis", http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm "Rauaaeg", http://et.wikipedia.org/wiki/Rauaaeg "Pronksiaeg", http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg
4200 aastat e.Kr.) - selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Hilise kammkeraamika kultuur (algus u. 3600 aastat e.Kr.) jätkab tüüpilise kammkeraamika kultuuri traditsiooni, kuid eelkõige keraamikas on see tugevasti muundunud ja piirkondlike erijoontega. Nöörkeraamika kultuur (algus u. 3100 aastat. e.Kr.) eristub teistest neoliitilistest kultuuridest keraamika, esemekompleksi, matmiskombestiku ja asustusstrateegia poolest ning on esimene viljelusmajanduslik asustusetapp Eesti esiajaloos. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Teine arvukas leiuliik on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Kõige arvukamaks leiuliigiks tööriistadest on kõõvitsad, järgnevad uuritsad ja noad, vähem on puure ja teisi tööriistu. Esineb ka kombineeritud tööriistu, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Pronksiaeg Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1500 - 1100 aastat e.Kr.) ja nooremat (1100 - 500
Nii Põhja- kui ka Lõuna-Hiina põllunduslikud asukad asustasid varem kultiveerimata alasid. Varsti õitsesid üle kogu Hiina paljud regionaalsed maaviljeluslikud kultuurid. Asustusmuster jälgis jõgede orge ja mererannikut. 66 Toidutootmise arenemine Hiinas oli pikk protsess, mis algas üsna samal ajal eri kohtades üle kogu maa. Inimesed viisid oma k viljelustehnikad vastavusse kohalike oludega. Hilisem tüüpiline viljelusmajanduslik asustus oli laiema areaaliga kui Yangshao kultuuri. Püsiasustusega külad kindlustati sageli muldvalliga. Põhja-Hiinas kasvatati hirssi, veiseid, lambaid, kitsi ja võib-olla ka hobuseid. Kohaliku tähtsusega olid küttimine, korilus ja kalapüük. Vallide ehitamine küla ümber külaelu pidi olema paremini organiseeritud. Uueks põlluviljaks Põhja-Hiinas oli riis. Riisi kasvatamine levis siia lõuna poolt, kus viljakad jõetasandikud oma vesiste niitudega olid soodsaks keskkonnaks riisi
annaabi.ee 
