Ühtlasi muutub kultuurtaimede ja umbrohtude, samuti umbrohuliikide endi konkurentsisuhe ning umbrohtude surve suureneb. Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena tulevad kõne alla sobiv külvikord, mullaharimine ja väetamine orgaaniliste väetistega. Praktikas tekkib küsimus, kuidas planeeritud külvikord umbrohtumist mõjutab ja kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises
Kuidas spinatit säilitada? Potis müüdav spinat, mille hind on keskmiselt 15 krooni, tuleb koos seda ümbritseva kilega külmkappi panna nii säilib spinat neli-viis päeva. Üldiselt säilib potispinat kauem kui teised Grüne Fee potitaimed (basiilik, pune, lehtsalat). Sorte rohkesti Koduaias saab spinatit edukalt viljelda nii omaette, eel-, järel- kui vahekultuurina. Värsket sõnnikut saanud maale spinatit külvata ei maksa, sest see mõjub halvasti maitsele. Viljeluses olevaid spinati sorte on tänapäeval rohkesti. Vanadest sortidest on meil tuntud "Viroflay", "Viktoria" ja "Juliana", uuematest "Dominant". Uutest hübriidsortidest, mis päeva pikkusele suhteliselt neutraalselt reageerivad ja mida seetõttu ka suvel edukalt viljelda saab, väärivad tähelepanu "Redy" F1, "Rico" F1, "Spalding" F1, "Spinnacker" F1 ja "Spokane" F1. Suvekuudel asendab aedspinatit hästi Uus-Meremaa spinat ehk ruutlehik (Tetragonia expansa)
Paber ja papp Enamikul aladel, kus mets katab suurema pinna põllumajanduses, metsaressursi saadud mängida olulist rolli ekspordituru. See kehtib eriti juhul, Portugal, mis asub Edela-osa Euroopa mandril, kus metsaressursside moodustab umbes 10% ekspordist. Üks eelkõige saadud toodete Portugali metsad on paber ja papp. Metsakatte Portugal kulub umbes 38% kogu maa-ala ja suurem osa koosneb puidu ja eukalüpti viljeluses mis on peamine tooraine paberi-ja papitööstuse jaoks. Papp on tavaliselt paksem kui paber ja kasutatakse kujul tohutu kastidesse või karpidesse, mis on vajalikud ühtse tervikuna ja ka selleks, et täita raske kaalu ümber. Portugal, paber ja papp kuuluvad eelkõige metsaressursi mis on eksporditud, ja erinevate tööstusharude ja veskid on loodud selleks, et hooaja toodete enne seda ekspordi jaoks. Viimasel ajal, tohutu maa-metsaala on kadunud Portugal tingitud metsatulekahjude mis
annaabi.ee 
