segane. Ta oli uhke selle üle, et kui ta seati vastastikku trompetite ja ,,matkijatega", ei osanud ta ,,kommenteerida neid, kes olid tähtsamad," ehk kommenteerida pühakirju, iidse tarkuse allikaid. Ta oli selle asemel õppinud kõike kogemusega, selle meistrite meistriga. Kuid tema soovis teada kõike mingist teemast, et avastada põhiolemus meestel ja taimedel, lilledel ja loomadel, ei saavutanud ta suuremat teadlikkust reaalsusest, kui Masaccio saavutas 70 aastat varem oma kujutluses viljatutest mägedest. Ta lõi fantastilise ja ebareaalse maailma, kirjeldamatu romantika. Teda vaimustasid universumi muudetavad küljed, Asjadelühiajalised olemused. ,,Vesi, mida inimene puudutab, on viimane sellest, mis möödus ja esimene sellest, mis tuleb ja seega on olevik vaid üks silmapilk" on mõtisklus Leonardo Codex Trivulzianost, mis parafraseeris iidset Heraclituse tarkust. ,, Oh aeg, asjade tarbija..." on jällegi üks tema
mõeldud ja fantastilisigi seiku, nii et enamasti on siit usaldusväärse ajaloolise tuuma väljalugemine peaaegu võimatu. Kõige armastatum eepikakangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames, kellest loodi mitmeid eeposeid. Umbes 1000 aastat Kr koostati nende põhjal meie päevini tervikuna säilinud akadikeelne "Gilgamesi eepos", mis on omamoodi kokkuvõte tervest Gilgamesi loost. See on lugu kahe kangelase Enkidu ja Gilgames sõprusest ja ühistest vägitegudest, ning Gilgamesi viljatutest katsetest saada surematuks. Jumalanna Istar tahtis Gilgamesiga abielluda ja tolle keeldumine solvas jumalannat sedavõrd, et ta otsustas kangelase sõbra Enkidu raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surmast vapustatuna asus Gilgames surematuse rohu otsingutele. Kuid kui ta imerohu vaevarikkaste otsingute järel sügavalt ookeani põhjast kätte oli saanud, varastas selle Madu. Gilgamesi lootused surematusele osutusid tühiseks ja
Pärsia aia nimetus pairidaeza, mis algupäraselt tähendab 'piiret', on siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse tähendamaks jumala aeda - paradiisi (Aiakunst... 1999). Eedeni aed: paradiisi kujutis. Paradiisiaed: maapealne taevas. Pärsia, nagu ka Assüüria park oli eriline oma metsiku ja loodusliku iseloomu poolest, ehkki tegelikult oli see hästi kujundatud maa-ala. Regioon, mis muiste iidsete pärslaste poolt vallutati, oli üks viljatutest. Nõnda juhtisid pärslased maale lõputuid akvedukte, et luua endile kompleksne maaparandussüsteem. Osa parandatud maast oli ette nähtud põllumajanduseks, ülejäänud jäeti parkide alla. Pärsia metsaparke loetakse kaasaegsete metsaparkide eellasteks. Assüürlastelt ja babüloonlastelt võeti üle puukultus ning suuri puid peeti elu kestvuse sümboliks. Pärsiaga seoses kohtame ka esmakordselt aednikke, kes pöörasid suurt tähelepanu lille-, ennekõike aga roosiaedadele
annaabi.ee 
