............... 6 4.1 Kunstlik viljastumine..................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate viljatuse olemusest, selle naiste- ja meestepoolsetest põhjustest ja ka ravimeetodidest. Referaadi autoril oli enne referaadi tegemist viljatusest kesised teadmised. Viljatuse juhtumeid on olnud ka tema peres ning ta emal arvati see enne tema sündi valediagnoosiliselt olevalt. Tegelikult on viljatuse määr hoopiski suurem ning laialdasemalt levinud kui autor enne referaadi tegemist arvata oskas. 3 1 Mis on viljatus? Kui tihti see esineb? Viljatuse mõiste on vastandiks viljakusele, mis tähendab võimet viljastuda ja/või sünnitada lapsi (Tartu Ülikool: Sõritsa s.a)
Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest, seega on Eestis viljatuid paare kuni 20 000. Lastetus võib olla nii primaarne (varasemaid rasedusi pole) kui ka sekundaarne (lastetus on tekkinud pärast varasemat rasedust). 30% juhtudel on paari lastetus tingitud naise viljatusest ning 30% juhtudel mehe viljatusest. Ülejäänud 40% juhtudel on põhjused mõlemapoolsed või jäävad selgusetuks (www.itk.ee/public/files/Lastetus%20ja %20kunstlik%20viljastamine.pdf). Viljatust põhjustavad mitmed faktorid. Lisaks kliinilistele faktoritele võivad seda põhjustada ka näiteks meelemürgid ja stress. Kaasaegne viljatusravi pakub mitmesuguseid võimalusi.Konkreetse raviviisi valik sõltub viljatuse tüübist (põhjustest), mille selgitamiseks on vaja teostada uuringuid.
osadel hübriididel lõppeb protsess veelgi hiljem. vaid üksikud liikidevahelised kombinatsioonid annavad normaalseid järeltulijaid. Laialtlevinud (suure põhi-lõuna gradiendiga) Rana pipiens alamliigid annavad järglasi, kuid samas on põhjapoolse levikuga liigid palju tolerantsemad külma suhtes (ka embrüogeneesis), samas kui lõunapoolsed arenevad soojas vees kiiremini, kui põhjapoolsed. Hübriidide viljatus ja väljasuremine Muul on muidugi kõige tuntum klassikaline näide hübriidi viljatusest. On igati asjalik loom, elujõudu kui palju, kuid viljatu. Mõnel juhul on viljatus soo-spetsiifiline. Ja mõnel juhul ei selgu see viljatus kohe, vaid paari -kolme järgmise põlvkonna jooksul. Kuigi siin on näitena alati toodud drosofiilide teatud sordid, kus nüüdseks on geneetika (P elemendid) ülihästi teada ja ma pole niiväga kindel, kas sellist mehhanismi saab sama nimetaja alla panna. Kokkuvõttes: harva on tegu ühe mehhanismiga ja samuti pole ju alati selge, mis on tagajärg,
annaabi.ee 
