isi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus vib ulatuda 30 cm-ni, läbimt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane vi oranz. Valge vi punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu itseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Peamised kasutusalad Küpsed marjad ligatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest.Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja li (nn. kakaovi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Kasutatakse ka magustoitudes - pudingid, kreemid, koogid,
Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas. Seetõttu tekitavad süües suus „paksu tunde“ nagu toomingamarjad. Valminud viljad muutuvad pehmeks, mahlakaks ja magusaks. Küpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisu mis paistab läbi õhukese koore. Maitselt sarnanevad magusa ploomiga. Sisaldus: Sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini . Kuni 20% suhkruid, kaaliumi, kiudaineid ja mitmeid antioksüdante. Kasutamine: Vilju süüakse toorelt, üldiselt koor eemaldatakse kuid osa inimesi sööb ka koos koorega. Süüakse ka lusikaga, nagu kiivit. Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, keediste ja siirupite valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide
Pisi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus võib ulatuda 30 cm-ni, läbimõõt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane või oranz. Valge või punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu õitseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Küpsed marjad lõigatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Seejärel pestakse ja kuivatatakse kakaoseemneid päikese käes või tehissoojuses ning puhastatakse kestadest. Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja õli (nn. kakaovõi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Briti teadlased hoiatavad, et maailma shokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna-
annaabi.ee 
