Ristiku mesi sobib hästi mesilasperedele talve söödaks. [3] Roosa ristik on oluline peakorje meetaim. Õitsema hakkab natuke hiljem kui valge ristik. Roosalt ristikult koguvad mesilased nii nektarit kui õietolmu. Meeproduktiivsus on kuni 125 kg/ha. Õietolm hele- kuni kollakaspruun. Mesi on hele ja seda on peaaegu võimatu eristada valge ristiku meest. Roosa ristiku mesi sobib hästi mesilastele talvesöödaks. [3] Viljapuud ja marjapõõsad Viljapuudelt ja marjapõõsastelt ei saada mett rikkalikult, keskmiselt 20-30 kg/ha, kuid nad annavad kevadise elatuskorje, soodustades seega pere tugevnemist peakorje ajaks. [2] Ebaküdoonia pole väga levinud Eestis. Kasvatatakse rohkem ilupõõsana. Õitseb alates mai lõpust kuni 12 päeva. Meeproduktiivsus on kuni 340 kg/ha. [3] Aedvaarikas hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad juuni esimesel poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. [2]
Rooma tabularium´ide ehk maksuhaldurite ülesandeks oli muuhulgas kaudsete maksude, nimelt käibemaksu kogumine, mille määr oli 1 % (centesima reruma venalium). Käibemaksumäär 4% oli kehtestatud orjade kauplemisel (vicesima quinta venalium mncipiorum). Eraldi oli kehtestatud orjade 5 vabakslaskmise maks 5% (vicesima libertatis). Hoolimata nendest maksudest peeti siiski olulisemaks kinnisvaramaksu (tributum soli), erinevaid varandusemakse viljapuudelt, viinamarjaistandustelt) ja peamaksu (tributum caitis) (Sealsamas : 10). Huvitava arengu võttis käibemaks 13.-14.sajandil Firenze ja Veneetsia linnriikides. Kui neid linnriikeriike võib vaadelda kui algupärast kodanikuvalitsemist, siis maksusüsteemi kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane, sest maksusid ja lõivusid oli palju. Lisaks sai linn tulu kinnisvarast, poliitilisse
Põllumajandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks on varadega toimuvate bioloogiliste muutuste juhtimine ja sellest kasu saamine (Siling & Lõokene, 2001, lk 35). Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang (RTJ 7, 2011, §6). Põllumajanduslik toodang tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega (näiteks langetatud mets; lihakere tapamajas) või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest (näiteks viljapuudelt koristatud saak; lehmadelt lüpstud piim; kanadelt saadud munad . (RTJ 7, 2011, §8) Bioloogilise varana võetakse toodang arvele ainult põllumajandusliku toodangu bioloogilisest varast eraldamise hetkel, hilisemal kajastamisel lähtutakse juhendist RTJ 4 „Varud“ (Vooro, 2011). Teoreetilise analüüsi põhjal järeldab autor, et bioloogiliseks varaks on ettevõttes kasutatavad elus ja elutud varad, mida ettevõte võib omada või rentida kapitalirendi tingimustes. Põllumajandusliku
annaabi.ee 
