Linaga kasutatakse koos sünteetilist taaskasutuskiudu ja tuletõkkeainet, muudab linase ehitusmaterjali paremaks. 12. Kuidas kasutatakse džuuti? Palju kasutusvaldkondi: tehakse poekotte, vaipasid, korve, kartulikotte, kohviubade pakendamiseks, autoistme katteid. 13. Mis vahe on põhul ja õlgedel? Põhk: on teraja kaunviljakasvatuse ning seemneheinakasvatuse kõrvalsaadus. Õled: on teravilja (peamiselt rukki ja nisu) kõrred, mida viljapeksul ei oldud veel sasitud. 14. Kas kanep on väga hea soojustusmaterjal? Miks? Ei ole, kuulub keskmise soojuspidavusega materjalide klassi. 15. Millised on sambla kasutusvõimalused ehituses? Ajalooliselt kasutati sammalt täidislagede soojustamisel, varade tihtimisel ja teiste liitekohtade tihendamisel. Tänapäeval kasutatakse sammalt tihtimis- või soojustusmaterjalina ökoehitusel. 16. Mis on mätaskatus?
Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, mineraalaineid, vitamiine jms. Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks, kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on
Aiaste talu aialippe. Lusiksepal on tol päeval tuju kehv, sest ta on lubanud lõuna ajal talunik Martinsoni kaerakoorma läbi ajada. Luba sellesks pole ta aga kolhoosi esimehelt küsinud. Lõuna paiku Martinson saabubki ja aetakse läbi masina tema kaerad. Lõuna lõppedes hakkab aga vihma sadama mistõttu võib tööpäeva peagi lõppenuks lugeda. Siis aga saabub partorg Eedi Eesnek. see on seesama Eedi kes aastaid tagasi oma labakäe viljapeksul kaotas. Partorg on väga pahane, et viljakoristustööd viibivad. Arvo saab kõvasti pragada, et on lubanud üksikmajapidaja vilja pekstakui kolhoosi varumisplaan veel täitmata. Partorg käsib masina käivitada vaatamata kehvale ilmale. Masinist on aga purjus Martinsoni pakutud viinast ja ei kuula käsku. Seepeale kavatseb Eesnek ise masina käivitada ja kutsub Saaremäe endaga kaasa. Masinist Lusiksepp vihastub, et keegi teine läheb masinat puutuma
2. TARBIMINE Nõukogudeaegset tarbimiskultuuri iseloomustab vastuolu avaliku retoorika ja igapäevapraktika vahel. Laialdaselt levis maainimeste ja linlaste vaheline vahetuskaubandus. Mustal turul liikus samal ajal kõikvõimalikku kaupa, kuid see maksis kõrget hinda. Vaesus konserveeris kogu olme pikaks ajaks. Sõjapäevil tuli igapäevaseid töid-toimetusi olude sunnil teha lausa esivanemate moel. Söetriikraud ja petrooleumilamp olid üldlevinud, viljapeksul võeti uuesti tarvitusele muistne koot jms. Toidulaud jäi lihtsaks ja talupoeglikuks: hommikuks söödi praekartuleid või mingit putru ja joodi viljakohvi, kohviuba võis kalli raha eest saada vaid nn kommertspoest (Viires 1998). Riietuses säilis sõjaaegne ja osalt isegi sõjaeelne stiil. Enamasti olid riided vanadest varudest kokku sobitatud ja ise õmmeldud. Moes oli lihtne range siluett, kitsad puusad ja laiad õlad. Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite
annaabi.ee 
