inimese pikkus, palga suurus. Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatuna kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed liikmed kirjutatakse järjest 9
Kuivatamiseks sobivaid kuivatitüüpe on mitmeid: • Trummelkuivatid • Punkerkuivatid • Šahtkuivatid Mis teeb tavapärasest mullaharimisest mullaharimise? – Kündmine Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii head saaki, peab rohkem taimekaitsevahendeid kasutada. 6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid
Kristuses, samas kui ,,tumedam pool" koondus paratamatult Saatana ning tema tegude nimetaja alla. Siin on selgelt järgitav loogika, mis tuleneb Jungi ,,individuatsiooniprotssesi" kontseptsioonist. Selle kohaselt areneb nisuiva temas peituva geneetilise programmi alusel viljataimeks. Toimub üksikosade eristumine, kui ühest viljapea osast kasvab välja juur ning teisest osast hakkab arenema viljapea kõrs. Teatud mõttes olid nii juur kui kõrs potentsiaalse programmi kujul viljapeas juba olemas. Nende ,,eristumine" toimus kindlate välistingimuste mõjul nagu mahakülvamine, soojus ning vihm. Samuti toimub areng inimesega ning Jungi nägemuses isegi Jahvega - Iiobi juhtum oli väline tõukejõud, mis pani Jahves eristuma tema tumeda ja heleda poole. Kuigi Jungi mõttekäik on muidugi arusaadav, tekib mitmeid kriitilisi küsimusi. Jättes kõrvale muud aspektid , tekib küsimus kasvõi sellelt pinnalt, et kui loogiline ikkagi on eeldada kõige sisaldumist Jumalas
annaabi.ee 
