Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist. Kadus näiteks pärandusõigus. Pärisorjusest vabastati ilma maata. Kõik koormised ja teotööd säilisid, lihtsalt nüüd olid nad rendiks. Vallakogukonna kujunemine, sai alguse 19. sajandi esimestest seadustest. Tähtsaimaks ülesandeks sai vallakohtunikuks olemine. Magasiaidad kohad, kuhu sügisel koguti vili. Iga talu pidi andma teatud osa viljast magasiaita. Oli nö. viljapank. Kui mõnel jäi näiteks puudu või oli vähe viljakas aasta, siis saadi sealt võtta. Vallakogukonna ülesanne oli ka teede ja sildade korrashoid. Mõju talupoegadele hakati rajama rohkem koole, kuna nähti, et sellest on kasu ja inimesed tahavad õppida. Vaestemajade ehitamine 19. sajandil Talitaja Eestimaa kubermangu vallaametnik. Liivimaal nimetati neid vöörmündriteks. Tänu vallakogukonnale tuli eestlastele asjaajamise- ja läbirääkimisoskus. Talurahva elu ja olu 19
pearahamaks- maks riigile rüütelkond- aadli omavalitsus kodukari- mõisniku õigus karistada talupoegi mõis- suur majapidamine (mitte mõisniku kodu) portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik) import- siseveokaubad vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel)
talurahvaseisuse, kuid maa jäi mõisniku omandiks. Talupojad said endale perekonnanimed. 1849.aastal hakkas Liivimaal ja 1856.aastal Eestimaal toimuma üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmuumine talupoegadele. Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus- vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis aitasid lahendada talupoegade omavahelisi riide, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Tekkis ühisvastutusel olev nn viljapank, sellest tagavarast said talupojad hädaajal laenu võtta. Talurahva omavalitsus väljus mõisnike kontrolli alt pärast 1866.aasta vallareformi. 1840.aastatel tekkis Eesti- ja Liivmaal viljaikaldus ja näljahäda. Hakkasid levima kuuldused, et Venemaal antakse soovijatele tasuta maad. Kuid talupojad langesid „lõksu“ ja hakkasid massiliselt õigeusklikeks, sooviga saada maad ja vabaneda teokohustustest. Kui nad said