hertsog Mahnusele tasuks saadud Schleswig-Holsteini eest. Selle tehingu kaudu langesid Saaremaa piiskopile kuulunud alad Taani valitsuse alla ja Kuressaare linnus muutus Taani asehalduri residentsiks. Nii taani kui ka rootsi valitsuse ajal püsis hoone muutmata. Linnus sai kannatada sõjategevuses 18. sajandi algul, mil osaliselt hävisid ülemised korrused ja ,,Pika Hermanni" torni ülemine osa. Linnust on 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kasutatud viljalaona, kusjuures on teostatud mõningaid väiksemaid ümberehitusi. Aastal 1898 paigutati linnusesse vaestekodu ning seoses sellega ehitatu osa ruume ümber. Aastail 1905-1908 restaureeriti linnus, kuid kahjuks küllaltki asjatundmatult. Tänapäev: Praegusel ajal asub linnuses Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993
Linnuse varemeid hakati 19. sajandil kujundama romantiliseks lossipargiks. 1886 algas kiriku restaureerimine, mille käigus sai hoone mõnevõrra uue ilme. 1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus ja pühitseti see Püha Nikolausele. Nõukogude okupatsiooni ajal 1940.a. suleti kirik jumalateenistusteks. 1944 rüüstati kirikut mitmel korral. Segaste aegade tõttu jäi kirik uuesti lagunema ning seisis aastaid tühjana. Mõni aeg kasutati pühakoda viljalaona, vahepeal plaanitseti sinna isegi ujula rajamist. 1971. aastal alustati kiriku restaureerimist. Hoone taheti muuta kontserdisaaliks. Demokraatiaajastu saabudes otsustas riik kiriku tagastada kogudusele ja võtta see uuesti kasutusele pühakojana. 1990. aasta jõulude ajal peeti esimene jumalateenistus. 1992. aasta emadepäeval pühitseti ristimiskabelis Emaaltar, mälestamaks nõukogudeaegse genotsiidi läbi hukkunud Eesti emasid. Altari tellis arst Heino Noor, kelle ema küüditati Siberisse
Seejärel jäi konvendihoone umbes pooleks sajandiks saatuse hooleks. 1721 aastal sõlmiti Uusikaupunki rahuleping, nüüd hakkas juriidiliselt kehtima Vene võim (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1762. a. katustati uuesti edela- ja loodetiib, 1806. a. remonditööde käigus kirde- ja kagutiib ning rajati uued võlvid peakorruse ristikäigus. 1791. a. lammutati kaitsetorni lagunenud ülemised korrused (vaata joonis 1). Mitut ruumi kasutati XVIII ja XIX sajandi I poolel viljalaona. Alates 1783 kustutati konvendihoone kindlustuste nimekirjast (Ülevaade ajaloost, kuupäev puudub). 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta varem oli see müüdud 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale. Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu
annaabi.ee 
