Frazer oli 19 saj. üks peamisi evolutsiooniteoreetikuid. Ta oli peamiselt maagiat ja religiooni käsitlevate teoste autor. Frazeri tähtsaim teos on "Kuldne oks" (The Golden Bough), mis ilmus 1890 (kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites 1906 1915) ja millest ta hiljem tegi lühendatud variandi (ilmus 1922). "Kuldne oks" sisaldab rikkalikult etnograafilist ja mütoloogilist materjali paljude rahvaste uskumustest ja kommetest (viljakusriitused, inimohverdused, sureva jumala müüt). "Kuldne oks" on tugevasti mõjutanud teaduse arengut ning ka 20. sajandi kirjandust. The Golden Bough Huvitus religiooni päritolust ning vaatles seda ka inimkultuuri evolutsioonilises perspektiivis. Massiivne ja eklektiline kogumik maagia- ja religiooni-alastest faktidest ning arutlustest. Vaatleb müüdi, religiooni ja paljude muude ,,eksootiliste uskumuste" ajalugu üle kogu ilma. sisaldab rikkalikult etnograafilist ja mütoloogilist
tänapäevase rohelise vaatepilti. Taarausk Loodud 30-datel. Rituualid natuke teistsugused kui Euroopas. Olemas ka tubased hiied ehk palvelad. Kannavad kaelas medali, kus hoitakse kodumaa mulda. Soome-ugri rahvastel ei ole kirjalikku püha teksti, millest lähtuda. Saab rääkida kuni kolmest liidrist. Rahvausundi kajastus folklooris Kajastub läbi rahvalaulude, kuidas maailm loodi, lind munes muna, kombestik, aastaring, pööripäevade tähistamine. Viljakusriitused seoses maaharimise ja loomakasvatmisega, kohapärimus, tähtsad paigad looduses. Muistendites kajastab usund erinevad tegelased, muistedite kangelased. Palju erinevaid luupainajaid, kodukäijaid. Samuti ka müüdid. Kronikaadid ehk inimese enda poolt jutustatud enda elulugu, mida ta on näinud jne. Olulised punktid on see, et tugev seotus on loodusega ja lahkunud esivanemate hingede austamisega. Kogukonna vaimne religioosne liider, suulise sõna maagia. Religiooniloojat ei ole. 4.loeng 1 osa
müsteerium korraldati telesteerionis (pühitsustempel). See 4-nurkne, igasse külge paigutet istmetega sammaskoda oli ehitatud VI saj. ühe Mükeene ajastu megaroni kohale. Seal lavastati Demeteriga seotud mütoloogilisi süzeesid, osalejad müstid püüdsid saavutada ekstaasiseisundit, vahetut ühinemist jumalusega. Mõnedel andmetel oli Demeteri kultus naiste toimetada ning mehi ligi ei lastud. Dionysose kultus: avalikud ülekreekalised viljakusriitused, tunti ka Väike-Aasia kolooniates. Kodukolde (`hestia' sama nime kandis ka neitsilik kodukolde jumalanna) austamine: igas perekonnas peeti kultuslikke talitusi kodukolde ees, mis täitis altari aset. Kreeklased peavad tuld pühaks, nagu kõik indogermaanlased. Kultuslikult austati ka esivanemate hingi. Orfism Dionysose kultuse alusel tekkinud, end Orpheusega seostav müstiline usuvool, mis levis arvatavalt VI saj. e. Kr. Traakiast Kreekasse ja Lõuna-Itaaliasse. Orfikud pidasid end
annaabi.ee 
