.................................................................................. ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... 20. Millised eelised ja puudused on organismide erineval viljakusel ? ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ................................................ ................................................................... ........................................................................ ........................................... 21
Amazonase dzungel on maailma suurim säilinud vihmamets ning oma liigirohkusega üks maailma liigirikkamid kohti. Amazonase vihmamets on endiselt koduks ka Amasoonia indiaanlastele, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku neid tänapäeval järel vähem kui 200 000 inimest. Nad on põlluharijad ning peatuvad ühes kohas lühikest aega, et loomi küttida, toitu kasvatada, seejäel liigutakse edasi järgmisesse paika. Nii talitades lasevad nad metsamulla viljakusel taastuda. Kahjuks on neile üha saatuslikumaks saamas välisasukad, kes on vihmametsa toonud kaasa selliseid haigusi nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub aga immuunsus. Amazonase vihmametsa h'vimist peetakse ka k]ige hullemaks keskkonna probleemiks nii Brasiilias kui kogu maailmas. Koos vihmametsaga h'viks meie hapnik, loendamatud loomaliigid ning v]ib ;elda et pea kogu Maa. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm ,
Amazonase dzungel on maailma suurim säilinud vihmamets ning oma liigirohkusega üks maailma liigirikkamaid kohti. Amazonase vihmamets on endiselt koduks ka Amasoonia indiaanlastele, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku neid tänapäeval järel vähem kui 200 000 inimest. Nad on põlluharijad ning peatuvad ühes kohas lühikest aega, et loomi küttida, toitu kasvatada, seejärel liigutakse edasi järgmisesse paika. Nii talitades lasevad nad metsamulla viljakusel taastuda. Kahjuks on neile üha saatuslikumaks saamas välisasukad, kes on vihmametsa toonud kaasa selliseid haigusi nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub aga immuunsus. Amazonase vihmametsa hävimist peetakse ka kõige hullemaks keskkonna probleemiks nii Brasiilias kui kogu maailmas. Koos vihmametsaga häviks meie hapnik, loendamatud loomaliigid ning võib öelda et pea kogu Maa. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm,; http://www.bioneer
1919 1,2 0,5 - 0,75 1920 14,4 6,0 28,00/8,00 3,00 1921 50,00 21,00 100,00/28,00 13,00 Märkus: maks 1918. Aastal tasuti Saksa sõjaväetalituse kehtestatud määra alusel. Nagu tabelist selgub, tõsteti kuni 1921. Aastani kinnisvaramaksu määra pidevalt. Sisuliselt kajastas see marga inflatsiooni, kuna viljakusel põhinevad hindeühikud ei allunud muudatustele. Järgnenud aastatel seadust küll täpsustati, kuid maksumäär jäi pikaks ajaks püsivaks. Alles 1938. aasta 30. märtsil vastu võetud maal asuvate kinnisvarade maksuseaduse muutmise seadusega (RT 1938,33,265) tõsteti maksumäära. Aastaseks kinnisvaramaksu määraks maal kehtestati puhtkasurublalt 23 senti ja hindamata maade tulundusmaa hektarilt 54 senti, hoonete puhtkasurulalt 23 senti ja hindamata maade tulundusmaa hektarilt 54 senti,
rohkem toiduks nisu ja riisi. Aafrika ja l-ameerika- mais ja sorro. Teravili hästi seeduv. Tähtsaim on tera (teris). Tööstus- tärklis, piiritus, õlle ja konservide tootmine. Põhk- paberitööstus tooraine, küteks, tarbeesemete valmistamine. Suviteraviljad Üheaastased kõrrelised kultuutaimed, mille teri kasutatakse inimtoiduks, loomasöödaks, tehniliseks. Kasvatatakse: oder, nisu, kaer, riis, mais, sorgo. Eelised talivilja ees: saak stabiilsem, palju sorte, võimaldab kasvatada eri viljakusel muldadel, saab moodustada konveierile. Puudused: lühike kasvuaeg, kasutavad halvemini talvist niiskust ja mulla toitaineid kevadel külvi tööd kuhjuvad, kevadine võrsumine langeb kokku põuaperioodiga kuiunevad hõredad taimikud ja need umbrohtuvad, osa sorte pika kasvuajaga- koristamine langeb sügisesse, kui ilmad on sademete rohked. Oder Kasutamine mitmekülgne, sama kasutus. Sobib nuumloomadele- sigadel parem liha,
annaabi.ee 
