lapsetuse põhjuseks (Mees: Ausmees 2012). Spermide kvaliteet halveneb nii vannitamisel liiga kuuma veega kui ka kaasneb see joomise, suitsetamise ning ebatervisliku eluviisi ja toitumisega. (Viljatus: Ausmees 2011) Esineb veel erinevaid meestepoolseid viljatuse põhjuseid. Esiteks võib mehel olla mittepiisavalt spermatosoide - normaaljuhul toodab mees vähemalt 20 miljonit spermatosoidi ühe milliliitri seemnevedeliku kohta ning alla selle loetakse juba alanud viljakuseks. Teiseks võib spermatosoidide liikuvus olla vigane ja need pole võimelised läbima emakakaela, et kohtuda munajuhas munarakuga. Ka võib spermal olla ebasobiv kuju, mille korral pole spermatosoid võimeline munaraku väliskihti läbima ja munarakku viljastama. Neljandaks põhjuseks võib olla mehe võimetus toota spermatosoide või need puuduvad tal täielikult ja viiendaks võib mehel olla suguühe teostamise raskused, sel juhul puudub seemnepurse või impotentsuse ehk suguvõimetuse tõttu
Östrogeeni ja testosterooni mõjul aktiviseeritakse kollageeni süsntees, mis soodustab naha elastsust. Kui androgeenid on suurenenud siis suureneb rasvasus, akne, follikuliidid, karvade kasv. Steroidsete hormoonide balanss mõjub rasvkoe jaotumist naise organismis. (Breusenko 2012: 47, 49) PUBERTEETI AEGSED MUUTUSED TÜTARLAPSEL. Puberteet see on ealine ajavahemik, kus toimuvad füsioloogilised, hormonaalsed ja psühholoogilised muutused. Sellel perioodil organism valmistub ette viljakuseks. (Kumar jt 2008: 111). Tüdrukutel puberteedi eas (11-15 a.) toimub kasv ja kehakuju muutmine. Keha kasv suureneb umbes 11- 12 aastal. Kehakaal suureneb 12-13 aastal. (Sapin 2009: 15,16) Selle protsess reguleerivad suguhormoonid ja kasvuhormoon. Peamine regulaator on insuliini laadne kasvufaktor-1(IGF-1). Puberteedi eas toimub toruluude kasv. Samuti väheneb nahaalune rasv. Kasvuhormoon osaleb süsivesikute regulatsioonis. Võib suurendada veresuhkru tase. ( Prodam jt 2014: 1-2)
23. Erinevaid soomääramise tüüpe organismidel? rohutirtsud XO soomääramissüsteem: emastel tirtsudel on üks X chr rohkem kui isastel. Emaste karüotüüp XX, isastel XO. On oluline, et isaste X chr pärineb emalt ja emaste üks X isalt ning teine emalt. Lindudel, reptiilidel ja liblikatel on isased homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). äädikakärbsel X chr-de arvu suhtega autosoomidesse. XX on emased, XY isased. Y vaja viljakuseks, mitte fenotüübi määramiseks. mesilased haplo diplosüsteem: emased arenevad viljastatud munarakust (diploidsed), isased viljastamata munarakust (haploidsed). Kuninganna moodustab munarakke meiootiliselt, spermid isastel tekivad mitootiliselt. Mõisted 4: - Rakutsükkel - raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni - Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest