SÖÖMINE-JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis kõige tähtsam koht teraviljadest valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, kuid ka putrudele, suppidele jne. Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts
Riigi- e. kroonumõisad riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Kirikumõisad e. pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale ,,mõisaköis las lohiseb" ükskõiksus, viiliti mõisatööst ja varastati mõisa tagant ,,mõni mõis" eestlaste ükskõiksus mõisate vastu ,,mäng mõisa peale" - Põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud Mõisate majapidamisel tähtis viljaeksport, viljakultuurideks talirukis, oder, kaer ja nisu. Viinapõletamine, kuna viina hind oli kõrgem kui vilja, siis umbes kolmandi saagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka hoogne metsaraie. Viinapõletamise õigus ainult mõisnikul. ,,Liivimaal sajab hõbedavihma" viinapõletamisel saadav sissetulek; peamiselt turustati Venemaale. Talupõldudel kasvatati teraviljale lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Lindudest peeti kanu ja hanesid. Veo- ja
Linnamüüri ette kerkinud eeslinnades asusid elanike aiad, põllumaad, väiksemaid aialappe leidus ka linnas sees. Seal kasvatati oma tarbeks köögivilju, maitsetaimi, puuvilju, isegi vilja. Märkimisväärselt oli levinud loomapidamine.3 Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis kõige tähtsam koht teraviljadest valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, kuid ka putrudele, suppidele jne. Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts
annaabi.ee 
