Botaaniline nimetus - Urtica dioica. Nõges kuulub nõgeselise sugukonda ja perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem
Kolmanda seisukoha järg lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aega nimetatakse ka Rootsi-Poola ajaks. Peale mitmeid pikki sõdu, oli Eestimaa alad täiesti laastatud. Inimesi elas siin arvatavasti alla 100 000. Paljud linnad, kindlused, mõisad olid varemetes. Mõisnikud, kes soovisid kiiresti tööjõudu kasvatada, pakkusid talurahvale mõni aasta maksuvaba elu nende alal. Nii liikuski umbes kolmandik rahvast vähe viljakatelt aladelt laastatud viljakamatele aladele. Talurahvas valis endale viljakamaid maid elamiseks ja samuti valiti ka inimlikumaid mõisnikke. Põhjus, miks talupojad nii vabalt said liikuda, oli see, et paljudes piirkondades polnud isegi mõisnikku. 17. sajandil hakkas Eestisse saabuma palju välismaa talurahvast. Näiteks Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, isegi kaugemalt, näiteks Sotimaalt, Hollandist, Saksamaalt, jne. Välismaa talurahvas moodustas Lõuna-Eestis lausa 17% kogu
pudelpuude rohelised töntsid tüved. Sügavale liiva on oma juured ajanud eukalüptenamlevinud puuliik Austraalias. Kõrb on koduks arvukatele rottidele ja teistele närilistele, samuti madudele ning sisalikele. Ka kängurud leiavad skrabis (astelakaatsiapõõsastikus) vahetevahel pelgupaiga. Veel võib kohata kilpkonna, emu ja mitmesuguseid putukaid. Skrab Põlisaustraallased on tõrjutud viljakatelt maadelt kõrbesse, kus nad peavad jahti kängurutele, emudele ja kilpkonnadele, korjavad taimede vilju, võsusid ja juuri. Nende jahirelvaks on bumerang. Nad elavad veel tänagi nii, nagu elasid nende esiisad kaugel kiviajal. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed
Naise lapsepõlv oli lühike ja ohtlik. Sooviti poja sündi, mistõttu mõnel korral isegi tapeti soovimatud tütarlapsed. Tüdrukuid õpetasid vanemad. Suurema osa oma ajast veedeti koduseinte vahel, pühendudes koduste tööde õppimisele, mis valmistas neid ette abieluks ja majapidamise juhtimiseks. Enamasti abielluti 15-20-aastaselt. Üks teismeliste abielude soodustaja oli pruudi neitslikkuse rõhutamine. Teine põhjus oli ilmselt soov võtta maksimum naise viljakatelt eluaastatelt. Laste suure suremuse tõttu pidid naised võimalikult palju lapsi ilmale tooma. Sünniati tavaliselt kodus, kus neid aitasid ämmaemand ja naissugulased või naissoost naabrid. Naised tegutsesid kokkade, pagarite, kangakudujate, pesunaiste, siidivalmistajate, väikekaubitsejate, kosjasobitajate, günekoloogide, sanitaride, ämmaemandate, ammede, teenijannade, diakonisside, juuksurite, arstite ning naistesaunade hooldajatena. Võisid teha
annaabi.ee 
