1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, mõtles välja range kirikukaristuste süsteemi.Kõrgemaks vaimulikuks nimetati Hermann Samson. 1626.a avaldas ta üksikasjalise juhendi, kui- das nõida ära tunda ja temaga ümber käia.1642.a toimus Urvaste kihelkonnas Osulas Pühajõe mäss, kus talupojad hävitasid võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning seda peeti viljaikalduste põhjuseks. 1684.a loodi Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forselius. Õpetas kolme kuuga lugemise selgeks, usuõpetust, saksa keelt ja raamatuköitmist, rehkendamist.1986.a käib Forselius oma õpipoistega Stockholmis kuninga jutul. 1687.a võeti vastu otsus rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talu- rahvakool ning seada ametisse koolmeister. 1637.a koostas esimese eestikeele gramma- tika heinrich Stahl.1686
Rauda vajavad punased verelibled hapniku transportimiseks, magneesium on vajalik lihastele ja luustikule, tsink aitab hoolitseda kauni naha ja haavade paranemise eest ning seleen toimib antioksüdandina. Leiva valmistamine Jahutoidud on tähtsal kohal inimeste igapäevases elus. Nagu paljudel rahvastel, nii on ka mordvalastel kujunenud leib igapäevaseks tähtsaimaks peatoiduks. Mordvalased tunnevad nii rukki- kui ka nisujahust valmistatud leiba. Viljaikalduste ajal on tehtud aganaleiba. Rukkileiva valmistamine oli mordva külas üldine veel umbes 20 aastat tagasi. Praegu rukkileiba kodus ei valmistata, küll aga tehakse pirukaid ja teisi saiatooteid. Pidevalt kasvab nisuleiva osatähtsus: varem vaid pühadelaual leidunud nisuleib on nüüd enamikus kohtades muutunud domineerivaks. Rukkileiva tagaplaanile jäämine on tingitud ka Mordva geograafilisest asendist - stepivööndis kasvatatakse enamasti nisu.
Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid, küpsusele. Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja filosoofilised mõtteterad, vaated). Tema looming - kirjutatud kalendrite tarbeks. Neist on uudne, mitmekülgne, tähendusrikas, sügavama õnnestunumad "Tühi jutt, tühi lori" (1842) ja elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maailmaga, "Kalendritegija kimbus" (1846). Esimeses jutustab Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, ta viljaikalduste põhjustest ja hoiata. kaastöö Rosenplänteri "Beiträgelega". Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" tõlge rootsi- 2. J.V. Jannseni (1918-1890) saksa keelest ilmus 1822 "Beiträges" - Jannsen Johann Voldemar, eesti rahvusliku rahvausundisse soome muinasjumalad. liikumise tegelane ja ajakirjanik. Üks tuntumatest Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann
annaabi.ee 
