Kindlasse surma olid määratud orvud ja vanad inimesed. Maarahvas püüdis viimases hädas linnadesse põgeneda, ent ka seal polnud piisavalt süüa. Kroonik kirjutas: „Päeval ja öösel kuuldus nii linnades kui ka külades, teedel ja tänavatel häda- ja näljakannatajate sellist kaeblemist, et kivigi oleks pidanud kisendama." Samal ajal aga oli nälg ka Rootsis ja Soomes ning eesti- ja liivimaalaste päästmise asemel veeti „riigi viljaaidast" vilja hoopis välja. Mõned kaupmehed ja mõisnikud teenisid sellega suurt kasumit. Eriti kannatasid rahvarohked muidu viljakama mullaga piirkonnad Kesk-Eestis. Suri 70 000-75 000 inimest ehk iga viies inimene Eestis. Paljud maeti sinna kuhu juhtus, ka ühishaudadesse väljaspool surnuaedu. Nälg lõppes täielikult alles 1698. aastal. 1700 19nov Põhjasõja algus ja Narva lahing Läänemerel võimutsev Rootsi suurriik oli pinnuks silmas pea kõigile teistele piirkonna
rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on väike mesindusmuuseum Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta. [20] Üks omanäolisi paiku on 1997. a valminud Karula kirik, mis ehitati ümber mõisa vanast viljaaidast ja mida kaunistab Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaž „Püha 13 Õhtusöömaaeg". Sellel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. [16] Joonis 9. Karula kirik Vaatamisväärsuseks on Karula mõisapark ja allee.Algne regulaarne park on ilmselt rajatud 18. sajandi lõpus. Sellest on säilinud tamme allee, mis suundub läbi pargi endise peahoone varemete ees oleva eesväljakuni
Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on väike mesindusmuuseum Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta. [20] Üks omanäolisi paiku on 1997. a valminud Karula kirik, mis ehitati ümber mõisa vanast viljaaidast ja mida kaunistab Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaz ,,Püha Õhtusöömaaeg". Sellel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. [16] Joonis 9. Karula kirik Vaatamisväärsuseks on Karula mõisapark ja allee. Algne regulaarne park on ilmselt rajatud 18. sajandi lõpus. Sellest on säilinud tamme allee, mis suundub läbi pargi endise peahoone varemete ees oleva eesväljakuni. Tagaväljak oli lage, raamitud majandushoonetega. 19
Koordineeritud sõjaline tegevus jne polnud tollaste sidevahendite tõttu lihtsalt võimalik. Vm rinnete rõngal oli oluline eelis- punased said paisata oma vägesid just sellesse rindelõiku, kus oht oli kõige suurem, territoorium, mida punaarmeel läbida tuli, oli suht lühike. Moskva ümbruse raudteedevõrk oli suhteliselt tihe Vm olusid arvestades, maanteed korralikumad jne. Punaarmee kergesti liigutatavus sai valgetele saatuslikuks. Valgete kätte läks küll suurem osa Vm viljaaidast, põllumaj piirkondadest, seevastu enamlaste kätte jäid kõik tähtsamad Vm sõjatehased. Punastel polnud kunagi puudus relvadest ja laskemoonast, valgetel tuli läbi ajada nende varudega, mis olid suutnud endale soetada. Antandi vägede tagasi tõmbumine mõjutas ka võitluse kaotamise meeleolusid. Lisaks oli oluline ka sõjatüdimus, Vm oli olnud sõjas juba 6 a ning tavainimene lootis ja ootas ennekõike sõja lõppu.
annaabi.ee 
