laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab,
kehakeelt kasutada Kallutage oma keha kuulamisel tähelepanu märgiks rääkija poole; Kasutage teadlikult oma kõnes selliseid žeste nagu noogutamine, pearaputamine, õlgade kehitamine, käte laiutamine, mis täiendavad teie öeldut; Hoidke jutukaaslasega silmsidet; Tehke näo väljenduslikkuse parandamiseks harjutusi: tõstke kulmusid; avage suu nii laialt, nagu võimalik; krimpsutage nina, puhuge põsed punni; vilistage. Õpeta hingamisharjutused: Hingake sügavalt nina kaudu sisse ja aeglaselt suu kaudu välja Väljahingamisel proovige hääldada 15–20 sekundi jooksul ’aaa’, ’iii’ vms. Väljahingamisel võite öelda ka lühikesi sõnu või lauseid. 6. Raskused igapäevatoimingute (riietumisel, pesemisel, söömisel, tualetiskäimisel) teostamiseks, tingituna treemorist, hüpo- ja bradükineesiast (liigutuste ulatus ja kiirus
Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. Kokkuvõte: Esimene lugu: Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab,
«Ei, ei,» vastas Quasimodo, «ma ei tohi kauaks siia jääda. Ma ei tunne ennast kõige paremini, kui te mulle otsa vaatate. Ainult haledusest ei pööra te minult oma silmi kõrvale. Ma lähen niisugusesse kohta, kust ma teid küll näha võin, teie aga mind mitte. Nii oleks parem.» Ta tõmbas taskust välja väikese metallist vile. «Sähke,» ütles ta, «kui te mind vajate, kui te tahate, et ma siia tuleksin, kui teil mitte liiga vastik pole mind vaadata, siis vilistage. Seda häält ma kuulen.» Ta pani vile maha ja jooksis ise minema. IV. SAVI JA KRISTALL Päevad kadusid üksteise järel. Vähehaaval tuli Esmeralda hinge rahu tagasi. Liigne kannatus nagu liigne rõõmgi ei kesta kaua. Inimese süda ei saa kaua püsida äärmises pinges. Mustlastüdruk oli nii palju kannatanud, et tal läbielatust oli järele jäänud ainult veel hämmastus. Julgeolekuga oli tagasi tulnud ka lootus