Bornhöhe ning A. Saali ajalooliste teoste lugejaist. Kriitilise meele arenedes aga Metsanurk neid teoseid enam nii suurepärasteks ei pidanudki, aga headeks rahvakirjanikeks ta Bornhöhed ja Saali pidas ikkagi. Mõlemad kirjanikud osutuvad Metsanurga jaoks tõukejõuks viljelemaks ajaloolist romaani. 1925. aastal hakkas Metsanurk koguma materjale ning tegema visandeid Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Teda huvitas just eesti rahva kaugem minevik. Metsanurk oli sama põhjalik kui Vildegi. Ta käis ajaloolisi kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppis sellekohase kirjanduse järgi kloostrielu ja olustikku tundma. Kloostrielu õppis kirjanik tundma, sest tema teose peategelane pidi olema eesti päritoluga, lapsepõlves kloostrisse sattunud ja mungaks kasvatatud, aga oma päritolust teada saanud mees. ,,Ümera jõel" valmis Metsanurgal väga ettevaatlikult ning tal tuli ka üle elada mitmeid ebaõnnestumisi, näiteks käsikirja hävimist sõjatules
Königsbergi Saksamaa pealinna Berliini. Vilde reisi eesmärgiks oli Kagu-Euroopa riikides ja Itaalias rahvaste ühiseluliste ja rahvuslike olude peale pilku heita ning tagasiteel jälgida Saksa riigipäeva valimisi. Kodumaale saabub Vilde 1903. aasta juuni lõpul. 1904. aasta jaanuaris puhkes Vene-Jaapani sõda. Seega muutus poliitiline olukord, mis suurelgi määral hakkab mõjutama Vilde elu. Iga kaotatud lahinguga kasvas tsaari-Venemaa rahvaste hulgas rahulolematus isevalitsuse vastu. Vildegi ei suutnud varjata oma opositsioonilist hoiakut ning laseb sellega oma nime märgata. 1904. aasal lahkus Vilde Tallinnast ja suundus Tartusse ,,Uudiste" toimetusse, kuhu teda oli juba paar kuud varem kutsutud. Tartus loobus Vilde kaastööst teistele lehtedele ja tema põhiliseks ülesandeks oli veste- ja naljaosa toimetamine. Kevadel 1905. aastal lülitub Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse. Ta võtab osa Eestimaa
3. Fr.Tuglase elu ja looming Tuglas (1886-1971) Sündinud Põlvamaal. Teda vaimustas Lõuna-Eesti loodus. Ta jõudis Tartusse kõrgemasse kooli, ent ei omandanud kk haridust. Hakkas seal kirjutama. 1901.a-l tema esimene jutustus Lastelehes ,,Siil". Käis läbi Gustav Suitsuga. Vedasid noorte kirjanike seltsi Noor Eesti. Tuglas huvitus ka ühiskondlikest küsimustest. Oli sotsiaaldemokraat nagu Vildegi. Tuglas esines kõnedega rahvakogunemistel. Ta ka arreteeriti ja saadeti Patarei vanglasse. Seal ta sai kongi, millel oli vaade merele. Seetõttu ka teos ,,Meri". Lahkus Eestist 1906.a-l, kuna kartis vahele jääda teiste tempude pärast. Soomes Ahvenamaal suvel, talvel oli ta Euroopas Pariisis. Nagu ka Vilde: külastab igast kultuuriüritusi enesearendamine. Tundis puudust süstemaatilisest kooliharidusest (kirjeldused tema reisiraamatutes).
annaabi.ee 
