Optikas tuletas valguse murdumise seaduse Füsioloogias selgitas refleksi põhimõtet ning laiendas determinismi printsiipi eluslooduse kohta, kuid psüühikaga ei sidunud Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria kaheks eraldi seisvaks, kuid teineteisest mõjutatavaks substantsiks Inimesekäsituses arvas, et inimene on kui passiivse mehaanilise keha ja aktiivse mõtleva hinge ühendus ning loomadel teadvust ei olevat Meelepetteid ja arutluskäikude vildakust põhjendas inimest eksiteele juhtiva genius malignus`e (lad. "õel, salakaval vaim") kujundiga Soovitas alati kõiges kahelda Jõudis teesini cogito, ergo sum ("mõtlen, järelikult olen olemas") Jumalatõestuses püüdis rakendada ontoloogilist tõestusviisi Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Hiljem kujunes tema mehhanitsistliku maailmapildi alusel välja filosoofiline õpetus kartesianism Kasutatud kirjandus Locke: Eesti Entsüklopeedia 5
võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal , horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale . Soveldamise käigus minnakse järk-järgult üle jämedamalt abrassiivilt peenemale. Kui kasutatakse ainult ühte soveldit tuleb seda iga kord hoolikalt pesta ja kuivatada, et eemaldada eelneva soveldamise abrassiivjäägid
Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal (joon. 148c), horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale (joon. 148d). Soveldamise käigus minnakse järk-järgult üle jämedamalt abrassiivilt peenemale. Kui kasutatakse ainult ühte soveldit tuleb seda iga kord hoolikalt pesta ja kuivatada, et