Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vildakaks" - 5 õppematerjali

Reisid
9
odt

Reisid

kallates kogumiskaussi kogunenud vee mõõteanumasse. Muidugi teeb põhilise osa mõõtmistest seadmestik, mis on ühendatud automaatjaama põhimasti ümbruskonda. Kuid näiteks sealne Itaaliast pärit vihmamõõtja ei toimi, kui temperatuur tema jaoks ebavahemerelikult külmaks läheb. Nähtavust määratakse riistaga, mis mõõdab kuupmeetrisuuruse õhukuubi sumedust. Kuid selles õhukuubis ei tohi olla ka juhuslikku juuksekarvakest või ämblikuvõrguniidikest ­ kohe kaldub tulemus vildakaks. ,,Kui Valgjärve telemast siia kätte paistab, siis teame, et nähtavus on 25 kilomeetrit," näitab meteoroloogiajaama juhataja Helen Kaskmaa ilmajaama hoone katuselt lõuna poolt kuplite vahelt paista võivat masti. Nii et riist peab olema, kuid visuaalne kontroll on ikka tähtis. Suurim nähtavus on olnud 50 kilomeetrit. ,,Kõige selgem pole mitte kõrgrõhkkonna ajal, vaid siis, kui rõhk hakkab langema," ütleb Kaskmaa. Ning ka pilvi vaadatakse ikka inimese silmadega. ,,Meil on ainuke

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
Aristoteles
3
doc

Aristoteles

seda mis tal viga on. Üldise teadjad on targemad kui kogenud selle tõttu, et tarkus tuleb teadmisest. Üldise teadjad tunnetavad "miks" ja teavad selle toimuva asja põhjust. Kogenud teavad aga seda, "et" miski asi toimub kui juhtub mingi asi, kuid nad ei tea selle taga olevaid põhjuseid. Näiteks saab tuua, et müürsepp teab, et telliseid tuleb asetada üksteise peale täpselt muidu sein ei ole kandevõimeline ja jääb vildakaks aga ta ei tea, et miks täpselt sein ei kanna ja ei mõista arvatavasti gravitatsiooni mõju ja raskuste suhteid. Selle jaoks ongi arhitektid ja ehitusinsenerid, kes saavad aru, miks on vaja, et tellised oleksid üksteise peal ja saavad aru seinte kandevõimest ja selle olulisest. Seetõttu ongi üldise teadjad targemad kui kogenud. 5. Üksiku teadmine on enim seotud empirismiga selles suhtes, et empirismis oli teadmiste allikaks kogemus nagu ka siis üksiku teadmine on

Filosoofia → Eetika
15 allalaadimist
Ühiskonna KT-ideoloogiad-valimissüsteem jms
6
docx

Ühiskonna KT (ideoloogiad, valimissüsteem jms)

Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? · Suured murrangud ühiskonnas, nt NSVL kokkuvarisemine · Võimu legitiimsus st valitsejate ja alluvate üksmeel ja sarnased väärtused · Globaliseerumine ja infotehnoloogia areng · Rahvastikuränded 29. Mis on sotsialiseerumine ja väärtusvaakum? Sotsialiseerumine- protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes värärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Väärtusvaakum- vanad teadmised osutuvad vildakaks, vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks, uued pole aga veel selgelt välja kujunenud. 30. Sotsialiseerumise liigid · Õiguslik sotsialiseerumine- õigusalatse teadmiste ja kogemuste omandamine, selleks et antud ühiskonnas käituda ja tegutseda · Poliitiline sotsialiseerumine- ühiskonnas kehtivate poliitiliste ja ideoloogiliste normide, hoiakute, väärtuste jne omandamine kas kooli või iseseisva poliitilise tegevuse käigus

Ühiskond → Ühiskond
21 allalaadimist
Erinev arengukiirus
5
doc

Erinev arengukiirus

mis on soodne lülitumiseks ühiskonda. Sel juhul tuleb poisil saada hakkama iseseisvalt. Sageli on niisugune poiss ka varem olnud omapäi. See muudab tema eksimisvõimaluse eriti suureks. Murdeeas avalduv tugev iseseisva mõtlemise võime aitab noorukil küll ümbritsevas orienteeruda ja teha temani siitsealt laekuvast informatsioonist põhjalikud järeldused, ent pahatihti osutuvad need vildakaks. Näiteks võib jääda meedia vahendusel mulje, et suguelu on vaid suguti aukutoppimine ja mehelikkuse aluseks on võimalikult varajane seks võimalikult paljude partneritega. Poisil võib tekkida ka arusaam, et naised tahavad omada mitut partnerit ja iga flirtimine on kutse voodisse. Isa leidis koju tulles oma üheteistkümneaastase poja arvuti tagant pornolehekülgedel hulkumas. Isa sõimas poja läbi ning keelas arvuti kasutamise.

Sotsioloogia → Sotsiaaltöö
23 allalaadimist
Keskkonnasotsioloogia eksam
22
doc

Keskkonnasotsioloogia eksam

5. Modernistlik ja postmodernistlik käsitlus looduse ja inimese suhetest ning vastavatest teadmistest. - Modernism ilmnes 17. ja 18. sajandil Euroopa teaduses, kultuuris ja sotsiaalsetes suhetes. - Põhjuste otsimine keskkonnas toimuva kohta. - Inimkonna “vabastamine” müütide, uskumuste ja jumaluste lummusest. - Pikka aega ka eurotsentriline maailmavaade: teiste kultuuride maailmakäsitlust sh looduse mõistmist, meditsiini, võimusuhteid peeti vildakaks ja alaarenenuks. - Kolonialism looduses: loodust peeti inimkonna arengut piiravaks teguriks, mis tuleb alistada tehnoloogia abil. - Loodusressursse peeti piiramatuks vahendiks modernse ühiskonna toetamisel. - Postmodernne kultuur: - Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab inimeste tähelepanu oma igapäeva vajadustelt laiematele ühiskondlikele, poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele. - Postmodernism:

Bioloogia → Keskkonnasotsioloogia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun