aastal Estonia teatris. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolisromantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper käsitles inimsaatuse kujunemist Sigtuna hävitamise retke taustal. ,,Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. ,,Vikerlased" Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. ,,Vikerlastes" leidub rohkesti emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Teosel oli üsnagi suur menu ning Aavast sai koheselt vägagi tunnustatud helilooja. ,,Vikerlased" esmalavastust mängiti kokku 22 korda, mida oli oma aja ja olude kohta ebatavaliselt palju. ,,Vikerlasi" on lavastatud korduvalt, selle üksikuid aariaid esitatakse tihti kontserdilaval ning lisaks on ,,Vikerlasi" veel esitatud vabaõhuetendustel. Viimane ,,Vikerlaste" lavastus Eestimaal toimus 1987. aastal ,,Vanemuise" teatris.
Nagu nähtub ooperi sündmustikust, on "Vikerlaste" puhul tegu ajaloolis-psühholoogilise draamaga. Sõltuvalt libreto puudustest ei ole mitte kõik tegelaskujud antud arengus. Ülo võidab võistumängu, vabastab Juta, on hetke õnnelik ja saab siis ootamatult surma Olavi käe läbi. Vaike, kellele autorid tahtsid omistada keerukat psühholoogilist sisekonflikti seoses ta suhtumisega Ülosse ja Jutasse, on juba libretos välja joonistatud kahvatult ja pealiskaudselt. Nõnda jääbki "Vikerlastes" kõlama peamiselt Olavi romantiline kiindumus Jutasse ning selle põrkamine viimase sügavalt kõlbla, otsekohese ja ausa sisetunde vastu. Vaatamata suhteliselt laialdastele teadmistele ooperiliteratuuri vallas, ei suutnud E. Aav kõike kavatsetut soovikohaselt teoks teha. Siiski võime täie kindludega nimetada "Vikerlasi" esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks- seda eeskätt tänu E. Aava muusikale. "Vikerlaste" muusika köidab oma meloodilisusega ja helikeele rahvusliku koloriidiga
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel 6. Kes lõi Eesti esimese arvestatava rahvusooperi? Nimeta teose pealkiri. Eevald Aav. „Vikerlased“ 7. Iseloomusta ooperi muusikalist ülesehitust. Milline sõnum(id) saadetakse kuulajani ja kuidas? ,,Vikerlastes“ ei tsiteerita rahvaviise, kuid rahvapäraseid meloodiaid ja rahvuslikke muusikalisi motiive on teoses kuulda. Ooperis on paeluvad rütmilised koorinumbrid, tunnetuslik väljendusrikkus on kõige eredamalt kuulda ja näha Ülo ja Juta armastusduetis (inimeste omavahelised suhted). Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. 8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper? Adolf Vedro. 9
septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. "Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud "Estonia" ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. "Vikerlastes" leidub seda rohkesti, näiteks Sigtuna vürsti Olavi aarias. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Siin on ka vahvaid kooristseene, nagu populaarne meeskoor "Läki, läki!". Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle zanri poole pöörduma. "Vikerlasi" on lavastatud
annaabi.ee 
