pupilliahendaja ja laiendaja lihase mõjul. Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem
2.1.1.2 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka 2004: 55). Pupillid avarduvad loomulikult, kui me näeme kedagi, kelle poole meid tõmbab, või midagi, mis meile meeldib (op. cit: 56). Erutatud inimese silmaterad laienevad ja seda on võimatu teeselda. Kui vikerkestast kõrgemal on näha silmavalgeid, annab see tunnistust hirmust või sokist (Winston 2004: 84). Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone
9 42) Silma optilise süsteemi põhiosad ja omadused. Kujutise teke silma võrkkestal. Silma optiline süsteem on läätsede süsteem, mis projitseerib võrkkestale ümbruse vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Silma dioptriline aparaat koosneb läbipaistvast sarvkestast, vesivedelikuga täidetud ees- ja tagakambrist, silmaava e pupilli moodustavast vikerkestast, läätsest ja klaaskehast (läbipaistev geel). Lisaks on kujutise tekkel oluline silmamuna tagumist sisepinda kattev võrkkest ehk reetina, kus on sensorrakud kepikesed ja kolvikesed. (võrkkesta ümber on soonkest, selle ümber kõvakest) Optiline tugevus D=1/f dioptriat. Silma keskmine optiline tugevus on 58,6 dioptriat. Silma tööpõhimõte on sarnane kaamerale. Silm koondab valgust läätse abil (see lääts on
annaabi.ee 
