(1:383) Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, elu tuli sähvab pilvist kui äikene: (1: 73) On kui mõte maine hääbuks, mühas jääbuks, (1:109) On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud- (1: 302) Kuum käsi, kuum palg, tusast higine vist mind puudutab hämaras pehmes. ( 1: 106) Ja sündis, et lapsuke suri. Isa needis kalki vikatimeest. (1: 350) Nüüd sa suurde linna saabud, sääl on tüdrukud kui paabud, ( 1: 335) teid tervitan, tundmatud sõbrad, viha lõõtsuvas ajastikus, ( 1 : 121) tuleb puhtel Neitsi Maarja, et end meres pesta, sääl ta äkki komistab üle suure lesta. ( 1: 347) Te tasased, jälgida julgust kel veel ulmade visandeid. (1: 121) Kummardab ja kohe taipab: see üks hukat väeti,
2. Sisuline analüüs ’’Surm ja Elu’’ puhul on autoriks kuulus Austria kunstnik Gustav Klimpt, kelle teoseid olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm. Maali paremal pool on kujutatud n-ö allegoorilist vikatimeest, – iseenesest küll surma sümbol, kuid mitte lõplikult – kes avatud silmil vaatab vasakul kujutatud inimestehulgale. Taust on kujutatud rohekas-hallina, mis esialgu oli olnud (enne 1915.aastat) kuldne, nii nagu Gustav Klimptile iseloomupärane. Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid
Kuningas on lavastaja, kes valib lauljaid uude lavastusse. Olivier Messiaen (1908-1992) kirjutab 1980. aastatel oma ainsa ooperi Saint Francois d'Assisi (Püha Franciscus Assisist), valmis 1983. Kestab umbes neli tundi, koosseisus on 7 solisti, 150 koorilauljat ja 120 orkestranti. 13. 1970. aastad. Ligeti anti-anti-ooper “Le grand macabre”. Artikkel (Helsingis, 1990) Ligeti armastav virtuoosust. Nimetab “Vikatimeest” (ja mõningaid teisi omi teoseid) kõrgvirtuooseteks. Kasutab ooperis iroonilisi tsitaate. Ligetile ei meeldi elektroonmuusika. Selle ooperi esiettekandel, Pariisi Ooperis, 1981 juhtus intsident. Ta katkestas ooperi kulgemise, kuna elektroonika undas valjult, kui tromboon. See kogemus tegi ta väga ettevaatlikuks elektroonika suhtes. Olgugi, et ta ise oma komponeerimises kasutab kõikvõimalike uuenduslikke meetodeid,