kandja, vastutab algne avaliku võimu kandja. 6. Kui riigivastutus on reaktsioon riigi tekitatud ebaõigluse eest, siis milles võib ebaõiglus väljenduda? Palun too vähemalt 3 näidet ja püüa neid ilmestada eluliste näidetega. Avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse all laiemalt on mõistetud igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. See võib seisneda varalises kahjus, haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult äravõtmises või selle kasutamise tekitamises, ebaõigete andmete avaldamises ja muudes kahjulikes tagajärgedes. Näide 1: Mari esitab taotluse tegevusloa saamiseks, õiguslik alus loa andmiseks on olemas, kuid amet viivitab otsuse tegemisega. Selle tulemusel tekib Mari ettevõttel kahju. Kuna on tekitatud tegevusetusega kahju, siis see tuleb hüvitada. Näide 2: Järelevalveametnik teeb Peetrile ettekirjutuse likvideerida oma sealaut, kus on puhkenud seakatk
laenu pealt maksta intressi. Nendest kahest normist tulenevalt on põhivõlgniku kohustus tasuda võlausaldajale tagasi laenusumma ning sellelt laenult ka intressimakseid. Laenulepingu p-st 3.3. tuleneb kohustus maksta intresse 1 kord kalendrikuus iga kuu 10. Kuupäevaks. 2.2. Rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega, mis 2 seisneb kohustuse täitmisega viivitamises. Kaasuse asjaoludest tuleneb, et põhivõlgnik ei maksnud kolme kuu jooksul ära ühtegi intressimakset. Järelikult on põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189 VÕS § 399 järgi oli võlausaldajal õigus öelda leping üles – aga kui põhilepingut ei ole, mis saab käendusleping, käendusleping sõltub ju põhilepingu kehtivusest –
(varaline kahju, haldusakti andmisega viivitamine, asja alusetult äravõtmine või selle kasutamise takistamine, püsiv põhiõiguste rikkumine, samuti juhud, kus tegevus iseenesest oli õiguspärane, kuid kus on tegu põhiõiguste ja vabaduste erakordse riivega Riigivastutus Riigivastutus tähendab kõige laiemalt vastutust avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ehk ebaõigluse kõrvaldamise kohustust. Kahju võib seisneda varalises kahjus, haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult äravõtmises või selle kasutamise takistamises, püsivas põhiõiguste rikkumises või muudes kahjulikes tagajärgedes. Siia kuuluvad ka juhtumid, mil kahjustanud tagajärjed loonud tegevus oli iseenesest õiguspärane, kuid kus on tegu põhiõiguste ja vabaduste erakordse riivega (tagajärgede jätmine üksikisiku kanda oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega või ebaõiglane). RVastS aluseks oleva kontseptsiooni põhiteesid on järgmised:
annaabi.ee 
