või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse §82ˡ lg1 sätestatud ajast. - vastutus rikkumise eest ehk vabandatavuse puudumine (VÕS § 105) - viivitust ei põhjustanud võlausaldaja ise (101 lg 3) Samaaegselt viivisega võib nõuda kahju hüvitamist Vastuväited viivisele: Ei ole lubatud: - aja eest, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses (VÕS § 113 lg 4) - aja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuse täitmisest (VÕS §-d 113 lg 2, 110, 111) - intressilt viivise nõudmise keeld VÕS § 113 lg 6 - seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele - õigus nõuda vähendamist VÕS § 113 lg 8 + § 162 Erinormid: - VÕS § 415 lg 1 (tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete tasumisega hilinemisel on õigus
kontole ei kandu), vaid varasema laenulepingu muutmisega ning seetõttu ei tohi arvestada nn “uue laenu” viiviseid vana laenu viiviste ning intresside pealt. Viiviseid saab arvestada üksnes vanalt põhivõlalt. (d) millistel asjaoludel võib kohus viivist vähendada? VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist VÕS § 162 (käib leppetrahvi kohta, aga sobib ka viivisele) alusel. Kohus võib viivist vähendada siis, kui kohustatud pool seda nõuab ja siis kui viivis on ebamõistlikult suur. Kohus peab arvesse võtma kohustuse täitmise ulatust; Kohtukaalutlusõigus - kohus võib otsustada leppetrahvi vähendada Kui tahta viivist vähendada, peab võlgnik seda nõudma, kohus ise ei alanda. Kui viivis on väiksem kui põhivõlg on võlgniku tõendamiskoormis, kui ületab põhivõlga on võlausaldaja tõendamiskoormis
kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Riigikohus on varasemas praktikas lepingujärgsele viivisele VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 kohaldamise kohta leidnud, et nimetatud sätetest ei tulene, nagu võiks vähendada üksnes sissenõutavaks muutunud ja mitte edasiulatuvalt nõutavat viivist, kui kohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et viivis on ebamõistlikult suur, võrreldes sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majandusliku seisundiga (vt Riigikohtu 25. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167- 09, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde
annaabi.ee 
