HEINRICH IGNAZ FRANZ BIBER *Salzburgi kapellmeister * KeskEuroopa väljapaistvaim viiuldajahelilooja *Tema 16 saateta soolosonaati (nn “Roosipärhasonaadid) on barokiajastu kaelamurdvaimad viiuliteosed. Kõrvuti sonaatidega, tihti aga ka sonaadi nime all kirjutati VARIATSIOONITSÜKLEID , mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale ( basso ostinato) . Vastavalt kasutatud
Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Viiuli- ja klaveriteosed Elleri lemmikpill oli viiul. Tema tuntumad viiuliteosed on romantilise väljendusega Sonaat nr 1 (1921), Narva-Jõesuu männimetsast inspireeritud "Männid" (1929), sooloviiuliteosed Fantaasia (1931) ja "Avarused" (1940). Kõige rohkem on Eller aga kirjutanud klaverimuusikat - 200 teose ringis. 1910.-1930. aastatel kirjutas ta hulga prelüüde. Just nendes pöördus ta kõige esmalt moodsate 5
Tallinnas Tuudus Vetik, Gustav Ernesaks. Nende lähenemine muusikale oli klassikaline, oluline oli koorimuusika. Tartus: Eduard Tubi, Karl Leichter. Orienteerus eelkõige instrumentaalmuusikale, püüti siduda end ka Euroopa muusikutega. Heino Eller oli üks tähtsamaid muusikuid vabariigi ajal. Teda võib pidada oluliseks novaatoriks ja uuendajaks. Oli põhjamaiseks impressionismiks. Kirjutas muusikat erinevates zanriteks: sümfoonilised poeemid. Keelpillikvarteti, klaveri- ja viiuliteosed. 40-dal läks Tallinna Konservatooriumisse. Tema tuntuim õpilane on Arvo Pärt. Eduard Tubi (Elleri õpilane) emigreerus hiljem Rootsi. Eesti üks suurim sümfonist (10 sümfooniat). Kirjutas ka prelüüde, kontserte vähem esinevatele pillidele näiteks balalaikale. Eesti esimese balleti autor (,,Kratt"). Koorimuusika oli endiselt väga populaarne. Koostati koorilaulude liit, mis tegeles ka laulupidude organiseerimisega. Saabud ka jazz. KIRJANDUS Kirjanduslike rühmituste aeg