Valssidel on meeldejääv meloodia,lihtne rütm.Üritati teha tema valssidest popuurid.Popurii nimeks sai ahelvalss. 21. Mõisted: kammerlaul, laulutsükkel, väikevorm, pedaliseerimine, etüüd, ooper,kastraatlaulja,juhtmotiiv,libretist,libreto,retsitatiiv,kankaan,ahelvalss,operett Kammerlaul ehk lied-klaverisaatega soololaul;laulutsükkel-temaatiliselt või mõne muu tunnuse põhjal kokku kuuluvate teoste seeria.;väikevorm- laul,klaveripala,viiulipala;pedaliseerimine-pedaaliga akordide ühendamine;etüüd-tehnika harjutamiseks mõeldud lühiapala sooloinstrumendile;ooper-muusikaline lavateos,milles on ühendatud laulmine,instrumentaalmuusika,näite-,tantsu-ja kujutav kunst;kastraatlaulja- kunstlikult sälilitatud kõrge poisihääl täiskasvanud meeslauljal;juhtmotiiv-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus;libreto-ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö
Nokturn- ööpala. 18. saj instrumentaalansambli teos, mida esitati õhtustel/öistel vabaõhukontsertidel Ballaad- lüüriline instrumentaalpala; Chopin tõi kirjandusest FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu suurimaid pianiste. Dirigent. Ungari rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Avaldas muusikakriitilisi artikleid ja uurimusi. Klaveripedagoog Lisztist algab uus ajajärk pianismis: ,,Tehnikaga elusta muusikat'' Orkestraalne klaverikäsitlus ja -kõla Etüüd ,,Metsik jaht'' koostatud Paganini viiulipala ainetel Programmilise muusika austaja (Dante, Faust- tegi sümfoonia) Võttis kasutusele uue muusikazanri- sümfooniline poeem. Üheosaline, kuid küllalt ulatuslik programmiline teos sümfooniaorkestrile. Transkriptsioon- helitöö ümberkirjutamine teisele koosseisule Parafraas- mõne teise helilooja teema või teose vaba töötlus Rapsoodia- üheosaline, vabavormiline, improvisatsiooniline teos, mis sisaldav rahvamuusika intonatsioone ROMANTILINE OOPER, OPERETT
Jäi Peterburgi kuni 1920. Tallinnas konservatooriumi klaveripedagoog.Esimene Eesti professionaalne pianist, silmapaistev klaverihelilooja siiani tuntum teos I Klaverikontsert 1905 (kokku 5). Helikeel rahulik, lüüriline. Loonud 2 sümfooniat (esimene Eesti sümfoonia 1908). Lõi oopereid. Lembitu tütar (1908) võinuks saada Eesti esimese ooperi looja au, kuid lavastus kukkus ebaprofessionaalse Vanemuise koosseisu tõttu läbi ning langes intriigide ohvriks. Väga populaarne viiulipala Armastuse poeem. EVALD AAV (1900-1939) Temale kuulub esimese Eesti ooperi looja au. Hooajal 1928/29 esitati Estonia teatris esmakordselt tema ooperit Vikerlased. Tallinna Konservatooriumi olid lõpetanud esimesed professionaalsed lauljad, kes lavastuses kaasa lõid. Ooperi sisuks 12. sajandi eestlaste vasturöövretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. Ajaloolis-psühholoogiline draama. URMAS SISASK (1960)
koolkond; kutsuti Tallinna konservatooriumisse muusikaprofessoriks (töötas seal surmani) - tema käe all õppisid Villem Kapp, Arvo Pärt, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Valter Ojakäär jne. Looming: kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, mis oli eepiliselt jutustava väljenduslaadiga, oluline osa loodusmotiividel; 3 sümfooniat; sümfoonilised poeemid (“Koit”, “Videvik”); kammermuusikast viljeles miniatuurides; kirjutas klaveripalasid (“Kellad”, “Liblikas”); viiulipala (looduspilt “Männid”) Tähtsamad teosed: “Kodumaine viis” mis on eestlaste rahvusliku vaimulaadi sümboliks Eduard Tubin Eluaastad: 1905 - 1982 Õpingud: õppis Tartu Kõrgemas Muusikakooli, kus oli Heino Elleri üks andekamaid õpilasi Töö: ta tegutses Vanemuise teatri repetiitori ja dirigendina ning juhatas mitut Tartu ja Tallinna koori; põgenedes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi sai temast Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri arhivaar
annaabi.ee 
