Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävinesid Prantsuse revolutsiooni ajal. Gremona traditsiooni kandsid edasi kaks Andrea poega, Antonio (1540-1607) ja Girolamo (1561-1630), tuntud kui Amati vennad. Girolami poeg Nicola (1596-1684) oli ainuke viiuli meister Gremonas kes elas üle 1628 aasta näljahäda ja katku mis võttis Gremonas asu kaks aastat peale näljahäda. Kuna Nicol oli ainus ellujääja Amati perekonnast, laskus tema õlule ülesanne anda edasi perekond Amati viiulimeistri oskused. Enda eluaja jooksul valmistas ta kõige ilusamad viiulid mida oli kunagi Amati perekond suutnud valmistada, seega pälvis ta ka tiitli mis andis mõista, et ta oli perekond Amati parim viiuli meister. Oma oskused jagas ta ka laiali mitmetele oma õpilastele Francesco Ruger (1620-1695) ja Andrea Guarneri (1626-1698) Ebasoodsad majanduslikud ja poliitilised asjaolud mõjutasid Genoovlastest valmistajaid juba 1730'dast aastast ja märkisid kunsti kindlat kahanemist.
Oma esimese õppetunni muusikakompositsiooni kohta andis talle giovanni legrenzi kes oli vivaldi isa poolt koosasutatud muusikute ühenduse president. Vivaldi tervis oli problemaatiline. Tal oli astma mis tähendas et puhkpille ta mängida ei saanud. 1693, viietesitaastaselt, hakkas ta õppima preesteri ametit et saada preestriks ning määrati ametisse 1703 hüüdnimega punane preester 25 aastaselt. Hiljem 1704 ta vabastati ametist oma kehva tervise tõttu. Sama aasta septembris astus ta viiulimeistri ametisse ühes lastekodus veneetsias. Järgmise 30 aasta jooksul tegi suurema osa oma loomingust seal. Varsti pärast vivaldi ametisse võtmist, said tema õpilased mujal maailmas kõrgeid hinnanguid ja lugupeetust ning vivaldi kirjutas neile erinevaid kantaate jm. palasid. Hiljem, 1704 lisati tema kohustuste hulka ka viiulijuhendaja amet. Tema, muusikaõpetaja koht oli lastekodus igal aastal vaidluse küsimus ning 1711 otsustati
parimale väljapanekule Eesti museumis. Mitterahalise auhinna eesmärgiks on muuseumide igapäevatöö ühe osa näitustegevuse tunnustamine, väärtustamine ja seeläbi ka muuseumide laiem tunnustamine. Meie ekskursiooni viis läbi muusikaosakonna teadur Ene Kuljus. Ekskursioon algas juba treppidelt, kus meile tutvustati klassikuid: Eino Tamberg(80 a.),Veljo Tormis(80 a.) ja Arvo Pärt(75 a.). Teisel korrusele jõudes, asus vasakul pool klaasi taga Viiulimeistri Felix Villaku töölaud mille mehe abikaas pärast mehe surma muuseumile kinkis.Töölaua kohal rippus Stradivariuse pilt, mille poole meister enne töötama hakkamist palvetas. Edasi juhatati meid konverentsi saali, kus jutustati meile lähemalt Peeter Südast ja tema kaasõppijatest Peterburis. Kui suur pidi olema tegeikult alamklassi talupoja tahe et minna Peterburgi õppima ainukesse kooli mille eest talupoeg maksta jaksas.
· G. Carissini ''Jefta'' · H. Schütz ''ülestõusmislugu'' · G. F. Händel ''Juudas Makkabeus'', ''Messias'' Passioon- Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H. Schütz ''Matteuse passioon'', ''Johannese passioon'', ''Luka passioon'' Barokiajastu intstrumentaalmuusika 17. sajandi armastatuimaks pilliks kujunes viiul- Tõus oli seotud kuulsa viiulimeistri koolkonnaga Cremonas (Amati, Guarnei, Stardivari) Viiuli võimalused avas Claudia Monteverdi. Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias: · Soolohääl või duo basso continou saatel · Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat
1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda ühendatud saaliga, varem oli see Tallinna konservatooriumi oma. Saalis asus J.Aaviku magamistuba. J.Aavik mängis koduorelit mis on tavalisest väiksem. Vanasti oli igas koolis koduorel, pidi osatama mängida viiulit ja koduorelit.
annaabi.ee 
