11b 22.01.2018 Heino Eller ● 7. märts 1887- 16 juuni 1970 ● 20. saj. väljapaistvamaid heliloojaid ● Rajas teed nii helilooja kui pedagoogina ● Loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlust ● Toetus oma lapsepõlvemälestustele Heino Eller Hariduskäik ● Alustas 12-ne aastaselt viiuliõpinguid Tartus ● 1907 õppis Peterburi konservatooriumi viiuliklassis ● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne
‘’Kolmteist klaveripala eesti motiividel’’ (1941). Kirjutas instrumentaalmuusikat, kammer- ja orkestriteoseid. Tema Muusikaline käekiri on lüürilise karakteriga ning eepiliselt jutustava väljenduslaadiga. Väga kõrge koht loodusmotiividel (poeetilised pealkirjad). Helikeel on lähedane impressionistlikule laadile. ELUKÄIK Sündis Tartus 12-aastaselt alustas viiuliõpinguid, 1907. aastal oli Peterburi konservatooriumi viiuliklassis, kuid loobus sellest. Proovis õppida ka õigusteadust. 1919. -1940. aastatel oli Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud. 1940. aastast tegutses Tallinna konservatooriumi muusikaprofessorina. Hobid: Joonistamine (must-valged, kuna ta oli osaliselt värvipime), vanemas eas tegeles jalutuskeppide meisterdamisega. TEOSED Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid.
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Helilooja, kompositsiooniõppejõud Sündis 1887. Aastal Tartus. Kodus mängiti palju pilli ja tegeleti muusikaga 12.aastaselt alustas viiuliõpinguid Noorena olid põhihuvid joonistamine ja muusika Otsustavaks teguriks eriala valikul sai kohtumine Rudolf Tobiasega, kellelt Eller sai mõned muusikateooria tunnis. 1907.aastal astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Õpingud viiuliklassis aga lõppesid üsna varsti käe ülemängimise tõttu Pärast seda õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid siis taas astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi. Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas. Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites. Külastas innukalt kontserte ja teatrietendusi, tutvudes paljude
Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana. Sündinud on ta Viljandimaal, Aidu vallas külapoodniku pojana, õppis Heimtali vallakoolis (1912-1915), Paistu ja Viljandi kiheljkonnakoolis (1916-1917) ning Viljandi maakonna reaalgümnaasiumis (1919-1923). 1923-1924 õppias ka Tartu Kõrgema Muusikakooli viiuliklassis ja vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Hiljem olnud kutseline kirjanik Tartus ja Tallinnas, oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige 1930. Sõja puhkemisel astus Raud Tartu hävituspataljoni, olles ETA rindekorrespondent. Evakueerunult töötas Raud kirjastuses ja üleliiddulises raadios, algul Tseljanbinskis ja Kuibõsevis, hiljem Moskvas ja Leningradis. Oli ,,Loomingu" toimetaja 1946. aastal aprillist oktroobrini ning korduvalt kuulunud Kirjanike Liidu juhatusse. 1945 oli
parimate seas. See tõi Lembale veel rohkem kuulsust. Edukalt jätkas ta kontserttegevust ja esines isegi Tallinnas üldlaulupeol. Kõik tema kontserdid pälvisid nii kriitikat, kui ka heakskiitu. Nuriseti liiga suure tehnilise poole üle, sest pianist mängis tundetult. Artur Lemba võttis kogu kriitika vastu ja parandas end vastavalt sellele. Aastal 1916 tutvus Artur Lemba oma esimese abikaasa Sofia Mogilevskajaga. Tollal õppis Sofia Peterburi Konservatooriumis professor Ovanes Nalbandjani viiuliklassis. Koos astuti mitmetesse orkestritesse ja elati tagasihoidliku elu. Pärast 1917. aasta revolutsiooni Artur Lemba jätkas muusikategevust. Hiljem pääsesid nad koos Sofiaga punaarmeelaste sümfooniaorkestrisse ja seal said ka parema elujärje peale. Sofiaga mindi vaatamata suurele armastusele lahku ja Lemba abiellus oma teise naise Mariaga, kes 1962. aastal suri. Päris elu lõpuaastatel abiellus ta kolmandat korda oma kolmanda naise Valentinaga. Lapsi Artur Lembal ei olnud.
annaabi.ee 
