Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind) · Koorilaulud (Laula mulle unelaulu, Vana aasta öösel) · Orkestriteosed (Mazurka, Poeme symphonique) · Esimene modernist eesti muusikas
Eritlema: (uurima)Eritleb lahuse omadusi Eritama: (midagi endast välja eraldama) Puu eritab vaiku. Jälgima: Jälgisin kalade liikumist Järgima: (millegi järgi toimima) Järgides õpiku juhiseid täitsin töölehe. Järel:(millegi/kellegi taga) Ta sammus pealiku järel. Järele: Läksin poodi piima järele. Järgi: Toimis seaduse järgi. Kaasama:(kaasa tõmbama) Kaasasin Maiet vestlusel. Kaasnema: (millegagi kaasas käima) Näljahädaga kaasnes katk. Viitma:(aega) tarbetult kulutama) Sa viitsid mul hulga aega ära. Veetma: (aega kulutama) Veetsin vaheaja Pariisis. Kohandama:(sobivaks muutma) Kohandasin oma ettekannet vastavalt nõuetele. Kohaldama: (kohakuti paigaldama, sobitama) Kirikupühi kohaldatakse aja nõuetele. Kohastuma: (kohanema) Orav on kohastunud eluks puudel. Käsitama: (arusaama, mõistma)Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitlema: (rääkima, arutlema) Käsitlesime tunnis korratud teemasi.
võimalik, eriti tänapäeval. Heaolu täna oleks mõnus paik nii noortele kui vanadele, nii eestlastele kui teistele rahhvustele. Kõigil oleks siin tänaval hea olla. Me kasutaks erinevaid heaolutooteid ja teenuseid, mida leiaksime heaolutänavalt ning jätaksime raha sinna. Nii saaksid kasu ka heaoluettevõtted ja tänav oleks rahvast täis ning erinevad üritused kutsukid meid Rüütli tänavale mitte suurtesse kaubanduskeskustesse aega viitma. 1. 2. Lisasin siia kaks pilti, esimene pilt on siis tavalisest Rüütli tänavast, mis on tühi ja kõle. Teine pilt on suvel tehtud Rüütli tänavast, mis on rahvast täis ja põnev. Selline võiks Rüütli tänav välja näha ka siis kui ta oleks heaolutänav. Rahvas käib uudistamas ja ostlemas. Kõik on õnnelikud ja rahul, et saavad leida ühelt tänavalt palju erinevaid tegevusi ja teenuseid, mis on seotud heaoluga.
Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul"). Säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid: dooria, lüüdia, miksolüüdia ("Kõver kuuseke"). Mõned Saare laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad laulupidude raudvarasse ("Leelo", "Põhjavaim"), aga on ka palju laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning
Perekond peiitis ära kõik, millega mees oleks võinud end tappa. Nüüd sõidab Vronski türklaste vastu sõdima ning ema loodab, et poeg leiab sealt oma meelerahu. Küsimused usu valdkonnast vaevavad Levinit poja sünnist saati. Ta ütleb endale, et teadmata, kes ma olen ja milleks ma elan, on võimatu elada. Konstantin piinleb selles teadmatuses nii, et kardab enesetappu. Levin pühendub taas talutöödele, kuid teab, et peab perekonnaga aega viitma. Ühe talupoja lausutud sõnade abil leiab Levin siiski küsimustele vastused. Ta saaab aru, et kõik teda ümbritsev on üks suur ime ning elama peab jumalale mitte enesele. Levinile selgub, et ta võib elada ainult tänu sellele usule, milles teda on kasvatatud. Konstantin loodab, et suhted teistega on nüüd pingevabad ning vaidlusteta, kuid vennaga tekib neil siiski sõnelus. Oma poja ja naise vastu tunneb ta suurt armastust.
Otsis erinevaid kõlavärve. Näited: klaveripala ,,Skizze", ,,Must lind", ,,Laula mulle unelaule", ,,Vana aasta öösel", ,,Mazurka", ,,Poeme symphonique". Esimene koorilauludekogu 1908, vastukaja negatiivne. 1914 ilmus ,,14 laulu kooridele" rahvuslikum ja võeti omaks. 20- 30.rahvuslikkus domineerib tema loomingus. Paremik koori- ja soololauludes valmib siis. ,,Seitse sammaldunud sängi", ,,Jaan läheb jaanitulele", ,,Vihmakõnõ, vellekõnõ", ,,Läksin kõrtsi aega viitma". Heino Eller 1940 kutsutakse tööle Tallinnasse konservatooriumisse kompositsiooniproffessoriks. Tema õpilased: Villem Kapp, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Arne Oit, Alo Põldmäe, Anatoli Garsnek. Looming: peamiselt instrumentaalmuusika, süveneb palju detailidesse, eeldab läbimõeldust, ei taha absoluutselt 'tühja ruumi täitmist'. Klaveriteoseid oli 200 umbes, eelistab lühipalasid, näiteks miniatuure, nt ,,Kellad", ,,Liblikas". Tema
Euroopa moodsatest muusikavooludest inspireeritud koorilaule (,,Ühte laulu tahaks laulda"), klassikalis-romantilisele stiilile lähedasi laule (,,Mets kohiseb") ning suhteliselt lihtsa harmooniaga rahvalaulutöötlusi. Saare väljakujunenud stiil toetub aga rahvalaulule (,,Seitse sammeldunud sängi", Karjase kaebus", ,,Leelo"). Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid (,,Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon (,,Latse hällütamise laul"). Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning kasutab rahvamuusikale omaseid laade (dooria, lüüdia, miksolüüdia). Faktuur on unisoonist 8- häälsuseni, kus erinevad häälepartiid on kihistunud keerulistesse kooskõladesse, isegi klastritesse. Iseloomulik on variatsiooniline arendus. Ta säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid (,,Kõver kuuseke").
järjekorda, puhkasid, vahetasid mänguasju, tülitsesid, lõid lahingut, tegid nalja. Ja tal tuli veel meelde, et kuigi kaev oli ainult sada viiskümmend sammu eemal, ei jõudnud Jim veeämbriga kunagi enne tundi tagasi; isegi siis pidi keegi talle harilikult järele minema. Tom ütles: «Kuule, Jim! Ma to&n vee ara, kui sa niikaua värvid.» Jim raputas pead ja. ütles: «Ei saa, mässa Tom. Vanaproua ütles, et pean vett tooma minema ja mitte kellegagi aega viitma Ta arvas juba, et mässa Tom hakkab peale käima, et ma tema eest värviksin, ja seepärast käskis ta mul otsekohe minna ja oma töö ära teha -- ta lubas ise värvimise järe!e valvata.» «Oh, ära pane tähelegi, mis ta ütles, Jim. Niiviisi ta räägib alati. Anna ämber -- olen ühe minuti pärast tagasi. Tema ei saa sellest teadagi.» «Ma ei tohi, mässa Tom. Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema
annaabi.ee 
