Erinevad uurimused toovad esile, et alakõnega laste jutustused on eakohase kõnearenguga laste jutustustest lühemad nii kogupikkuselt (Botting, 2002) kui ka lausungite keskmise pikkuse osas (Soodla jt, 2010; Teiter, 2010; Soodla, 2011). Nende jutustused sisaldavad vähem liitlauseid, rohkem morfoloogilisi, grammatilisi ja süntaktilisi vigu (Soodla jt, 2010; Teiter, 2010; Soodla, 2011). Vormiline sidusus on võrreldes eakohase kõnearenguga laste narratiividega väiksem ja viitesuhete võrgustiku kasutamise adekvaatsuse adekvaatsus madalamal tasemel (Teiter, 2010; Mäesaar, 2010). Swanson jt (2005) tõdevad oma uurimuses, et lapsed, kellel on esinenud Tekstiloomeoskuse õpetamine 11 kõnearengu probleeme koolieelses eas, võivad vajada sekkumist, mis keskendub nende narratiivsete oskuste arendamisele. Laste oskus sidusalt ja loogilises järjestuses oma
• Sõnamoodustusel on keelespetsiifilised iseärasused. • Leksikaalne semantika (kr. semantikos ’tähendav’) tegeleb lekseemide tähenduste uurimisega. • Jaguneb lause- ja tekstisemantikaks, kuna sõna funktsioneerib alati konkreetses kontekstis • Leksikaalne tekstisemantika Sageli ületavad sõnade viitesuhted lausepiiri, selliseid sõnu uurides tegeleme leksikaalse tekstisemantikaga. Viitesuhete üle lausepiiri ulatumine on eriti iseloomulik deiktikutele, nt. Käisime linnas. Seal oli palju rahvast. • Leksikaalses semantikas eristatakse semasioloogilist ja onomasioloogilist lähenemisviisi. Semasioloogiline lähenemisviis lähtub tähenduse uurimisel keelemärgist (vormist) ja küsib selle tähenduse järele, nt. mida tähendavad eesti keele sõnad hädaabi või kiirabi. Onomasioloogiline (kr. onomastikos ' nime- ') lähenemisviis lähtub denotaadist (e
tõlgendamiseks ja seletamiseks? See kujundab tähendust. Tekstuaalsus – tekst moodustab terviku. Teksti osade vahel on koherentsus – tekst on sidus. Vaadeldavad tekstitunnused: Tekstisidusus – kuidas lauseid tekstiks seotakse? Prototüüpne tekst koosneb omavahel seoses lausetest. Tekstil on teema, mis teeb sellest temaatilise, sisulise terviku. Terviklikkus tähendab, et tekstil on kindel struktuur ja piirid, algus ja lõpp. Sisulis-tähenduslik terviklikkus = sidusust. Tihe viitesuhete võrgustik, mis aitab lugejal liikuda ühest lausest teisele, ilma et peaks seose üle järele mõtlema. Sidususele aitavad kaasa sidesõnad ja sidendid, millega väljendatakse lause- ja lõikudevahelisi seoseid. Kohesiooni tugevdavad asesõnalised viitesuhted: tema, see, too – tähistavad mujal mainitud referente. Samaviitelisus = eri lausetes viidatakse samale referendile. Samaviitelisuse vahend on kordus, sünonüümide kasutus
annaabi.ee 
