Et hing pärast surma ei haihtu, tõestab Sokrates sellega, et üks “oleva kujudest” ehk liikidest on niisugune, millele laialilagunemine omane ei ole (77c-80b). Esitage see tõestus argumendi kujul. Oleva kujusid on kaks: nähtavad ja muutuvad ning nähtamatud ja muutumatud. Keha on nähtav ja lagunev – seega kuuluv esimese oleva kuju kategooriasse. Hing on nähtamatu ning kogu keha reguleerija ja valitsejana võib talle omistada viitavust jumalikkusele. See omakorda tähendaks aga püsivust, muutumatust, hävinematust. 6. Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge “puhtuse” astmest. Selgitage seda teooriat. Juba ammustest aegadest saadik olevat Sokratese järgi mõista antud, et see, kes saabub Hadesesse sissepühitsematult ja lõpuni jõudmata, see saab lamama mudas, kes aga saabub sinna puhastunult ja sissepühitsetult, saab elama jumalatega. Hadesesse saab jõuda vaid hing, mitte keha
Keeleanalüütikud peavad keelekasutust keskkonnast sõltuvalt ning keelekasutus mõjutab ka ise keskkonda. Pelgalt teksti analüüsides võime välja lugeda palju teksti tegijate, vastuvõtjate ja nende ühiskondliku kultuuri kohta. Kriitiline lingvistika ei tähenda kritiseerimist, vaid vaatab tekstist väljapoole, mida keelega tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv lugemine, st loomulikustunud struktuuride, eriti implitsiitsete tähenduste väljatoomine. Eesmärgid võivad olla normatiivsed, viidata sobivatele keelekasutustele. Sellel on sarnased eesmärgid keelekorraldusega, mis siiski tegeleb vaid keelekasutusega vormitasandil, aga tekstianalüüs on astme võtta kõrgem (R. Kasik „Tekstianalüüs ja keelehoole“, Keel ja Kirjandus, 2006).
loomingu näitel)? Alternatiivsed traditsioonid ja klassikalisus (müstiline luule jm) Ühtepidi saab öelda, et alternatiivsus on, kuid teiselt poolt on märgata, et alternatiivsus ei tähenda ajalooliste sidemete katkes tamist, vaid nende sidemete jätkamist iseäralikul viisil. Sommeril on see eriti selgelt Uku Masingu viisil. Lauri Sommer elab vahelduva eduga Võrumaal ja Tartus, Viljandis üles kasvanud. Isa töötas Jämejalal. Tema luules on omaelule viitavust. Kasutab vahelduva eduga murdekeelt. Keel ja koht on Sommeril kindlasti seotud, kuidas keel hakkab kohaga koos mängima. y-täht on luules, mis on Uku Masingult üle võetud. Hiljem on näha, kuidas tema loomingus Uku Masingu poeetilisus taandub. Asemele tuleb proosapärane, käega katsutavam, lihtsam maailm. Müstiline tendents jääb alles. Luules veel: Ilus keel, aga ka natuke hämara võitu ilus kujundilisus. Tema luules on tunda lapselikult naiivset ja enesekindlat mängurõõmu
annaabi.ee 
