Sellisel juhul pannakse kommentaari algusesse /* ning lõppu */ Andmed Andmete organisatsioon, liigid ja tüübid Organisatsiooni järgi võib andmed jagada skalaarandmeteks ja struktuur-andmeteks. Skalaarandmed esindavad üksikuid suurusi. Programmides käsutatakse neid konstantidena ja lihtmuutujatena, millel saab igal ajahetkel olla ainult üks väärtus. Struktuurandmed ehk struktuurmuutujad on omavahel seotud väärtuste kogumikud. Andmekogumik tähistatakse programmis ühe nimega, viitamisviis üksikutele elementidele sõltub andmekogumiku liigist. Igale andmekogumiku elemendile eraldatakse kõht mälus tema väärtuste salvestamiseks ning nende käsutamine on analoogiline skalaarmuutujate käsutamisega. Neile saab omistada väärtusi ning neid võib käsutada avaldistest väärtuste leidmisel. Käsutatakse järgmisi andmekogumikke: massiive, kirjeid ja kirjemassiive. Selles kirjutises käsitletakse ainult massiive.
../ üllad ja õiglased asjad, mida poliitikateadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad, nii et näivad sõltuvat üksnes kokkuleppest ja mitte loomuomadusest." (Aristoteles 1996:17) 8. VIITAMINE Viide kajastab bibliograafiaandmeid allika kohta, millest pärineb tsitaat või refereering. Viide käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune. Eristatakse kolme viitamissüsteemi: viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel humanitaarvaldkonnas ja on rahvusvaheliselt tunnustatud; joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm); numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend
Exit Function-ja End-lauset. ANDMED Andmete organisatsioon, liigid ja tüübid Organisatsiooni järgi võib andmed jagada skalaarandmeteks ja struktuur-andmeteks. Skalaarandmed esindavad üksikuid suurusi. Programmides käsutatakse neid konstantidena ja lihtmuutujatena, millel saab igal ajahetkel olla ainult üks väärtus. Struktuurandmed ehk struktuurmuutujad on omavahel seotud väärtuste kogumikud. Andmekogumik tähistatakse programmis ühe nimega, viitamisviis üksikutele elementidele sõltub andmekogumiku liigist. Igale andmekogumiku elemendile eraldatakse kõht mälus tema väärtuste salvestamiseks ning nende käsutamine on analoogiline skalaarmuutujate käsutamisega. Neile saab omistada väärtusi ning neid võib käsutada avaldistest väärtuste leidmisel. VBAs käsutatakse järgmisi andmekogumikke: massiive, kirjeid ja kirjemassiive. Selles kirjutises käsitletakse ainult massiive.
teaduslik. Töös on mõningaid keele- kõnekeelne ja/või kohmakas. Töös on ja stiilivigu, kuid need ei riku palju kirjavigu. üldmuljet. Viitamine Kirjandus on korrektselt viidatud Kasutatud allikatele on viidatud (läbi töö on kasutusel üks ebajärjekindlalt, kasutatud on enam kui viitamisviis, viitekirjed on nii kahte viitamisviisi. tsiteeritud/refereeritud materjali järel Refereeringutena on esitatud kui ka kasutatud materjalides). mahakirjutusi, tsiteeringud on ebatäpsed Refereeringud ja tsiteeringud on või tähistamata. Kasutatakse "kopeeri" ja autori mõtetest eristatavad ning "kleebi" tehnikat. korrektsed.
annaabi.ee 
