nähtuste juured, kas : antiikaega, keskaega, uusaega? Too näiteid, põhjenda. Minu kasvuperekonnas on hetkel kujunenud kindel rollijaotus, kuna ema on väiksema lapsega kodune. Tema ülesandeks on nüüd hoida kodu korras, tegeleda köögi poolega ning õhtuti tegeleda ka teiste lastega, samal ajal pakkudes isale omapoolset tuge. Isa käib tööl ja hoolitseb selle eest, et perel oleks leib laual, arved makstud ja kõigil riided seljas. (keskaeg) Mis puutub suhtlemise viisidesse, siis väiksemad lapsed saadetakse täiskasvanute juttude puhul lastetuppa. ( uusaeg). Samuti on lapsi õpetatud sõna kuulama ja vanemaid austama. ( vanaaeg). 12) Mis võiksid Sinu meelest olla tänapäeval perekonna ülesanded/funktsioonid üksikisiku tasandilt ja miks on perekond vajalik ühiskonna tasandilt? Minu meelest üksikisiku tasandilt on perekonna ülesanne tagada turvatunne ja kindlus kasvukeskkonda. ( toit, peavari, toetus ) Perekonna
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides.
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides.
Ent paljud inimesed oskavad oma puuet kompenseerida ja kohanduvad ning elavad sama täisväärtuslikku elu, kui nende terved eakaaslased. 3.3.3. Liikumine ja rütm Enamus maailma maades on oma rahvatantsud, mis kannavad endas sümboolset järjepidevust, kuna nad pärandatakse ühelt sugupõlvelt teisele. Ka väikesed lapsed tunnevad siis rõõmu keha liikumisest muusika saatel. Ka paljud täiskasvanud naudivad rütmilisi kehaliigutusi, mis kuuluvad sellistesse sotsiaalse meelelahutuse viisidesse nagu tantsimine, uisutamine, võimlemine. Teatud religioossete gruppide toimingutes on palju laulmist, käteplaksutamist ja keha liigutamist. 3.4. Keskkonnategurid 3.4.1. Kodune keskkond Inimese elukohast olenevad suurel määral ka nende liikumisvõimalused. Näiteks pole kõrgelamu ülemisel korrusel elamine lapse füüsilise aktiivsuse võimaluste kasutamisele kuigi soodus ja isegi kui maja juures on olemas mänguväljak, ei saa nooremad lapsed seda
annaabi.ee 
