Adressaat märgitakse nimetavas käändes. Aadress märgitakse järgmiselt: isik, asutus; asutuse struktuuriüksus; tänav; maja- ja korterinumber; asula või sidejaoskond; sihtnumber; linn või maakond. Linn või maakond märgitakse suurtähtedega. (1) Dokumendi pealkiri peab avama selle sisu. Pealkiri vormistatakse enne teksti esisuurtähega nimetavas või seestütlevas käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata. (2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust, viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluline täpsustus. Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks või kolm reavahet. (1) Rekvisiit „Allkiri” koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku allkirjast, selle dešifreeringust ja ametinimetusest
6. Pealkiri 6.1. Kõigil dokumentidel (va kuni kümnerealised informatsioonilised dokumendid, vastuskirjad, õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused) peab olema pealkiri. 6.2. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja avama dokumendi põhisisu. Pealkiri märgitakse nimetavas käändes ja lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Näide: (=> 97 mm) Personali täiendkoolitus 7. Pöördumine 7.1. Pöördumises võib kasutada adressaadi ametinimetust, lühendamata viisakustiitleid, tiitleid, auastmeid ja perekonnanime, kusjuures pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Näide: (=>112 mm) Lugupeetud härra Tamm Austatud professor Kask 58 8. Tekst 8.1. Dokumendi tekst peab olema võimalikult lühike, täpne, keelelt ja stiililt korrektne ja üheselt mõistetav. 8.2. Teksti vormistamisel kasutatakse plokkstiili, mille puhul teksti iseseisvad lõigud eraldatakse
· Sõjaväeline auaste Kindral, kolonel, leitnant + perekonnanimi · Tundmatu naine: proua või preili? Proua + nimi/perekonnanimi · Maavanem Proua maavanem · Linnapea Härra linnapea Kui inimesel on mitu tiitlit, siis pöördumisel kasutatakse kõige kõrgemat. Viisakustiitleid kasutatakse seltskonnas ka kellestki kolmandast kõneldes: proua Kask tuleb10 minuti pärast, härra Kuusk palub vabandada. VISIITKAARDID Vaatamata elektrooniliste suhtlusvõimaluste paljususele on klassikalised visiitkaardid säilitanud ametlikus suhtlemises oma tähenduse. Eelkõige kasutatakse neid kontaktandmete vahetamiseks. Visiitkaarte hakati esmakordselt kasutama Vana-Hiinas, kust need levisid üle kogu maailma ja leidsid kohe laialdast kasutust.
annaabi.ee 
