Kaljundi kirjutab, et mineviku etendamise kõrval on ajaloolased üha enam asunud uurima ka etendusi minevikust, mille puhul on tähelepanu pöördumisele tekstidelt praktikatele kaasa aidanud nii uue kultuurajaloo, kui ka ajaloolise antropoloogia esiletõus. Oluline osa ajaloolaste vastavalaadseid uurimusi keskendub just erinevatele vägivaldsetele võimuaktidele (nt sõdadele), millega on pööratud tähelepanu eelkõige erinevate üksikjuhtumite või nähtuste (nt viisakusnormide) kui etenduste analüüsimisele. Siiski on siingi loobutud teatri ja stsenaariumi mõistetest ning rõhutatakse etenduste, nende tähenduste ja kulgemise paindlikkust. Sotsiaalse ja eriti soolise identideedi uurimisel pole mudeli dramaturgilisest edasiarendustest lähtutud. Soo performatiivsuse kujunemisele juhtteemaks andsid olulise tõuke ameerika filosoofi Judith Butleri uurimused, kelle väite kohaselt on soolisus olemuselt
suitsetamine lubatud · Sigarite suitsetamine vastuvõttudel pole lubatud · Viisakas pole rääkida sigaret suus · Suitus ei tohi puhuda oma naabrile või vestluskaaslasele näkku · Daamiga kohtumisel ja vestlemisel tuleb sigaret kustutada või hoida käes · Sigarette pole viisakas jätta tuhatoosi põlema · Jälgige, et tuhk ei kukuks põrandale · Konide viskamine põrandale on äärmiselt jäme viisakusnormide eiramine · Mees pakub naisele alati tuld, ootamata, et seda temalt palutakse · Ühe tikuga pole viisakas süüdata rohkem kui kaks sigaretti · Suitsetades pole viisakas, kui teid kellelegi tutvustatakse, tervitamisel ja tantsimise ajal · Naised hoiavad oma sigaretipakki ridikülis, mehed taskus. Sigareti suitsetamine Ametlikel vastuvõttudel, kokteilidel, lõunatel, restoranides ja teistes avalikes kohtades, kus
seotud viisakusega) - Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) - Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) - Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Pole suhtlusakti, kus mõni keele funkstioon puuduks. Näiteks on viisakusnormid äärmiselt olulised (ja seejuures kultuuriti erinevad) ka akadeemiliste tekstide puhul. Viisakusnormide rikkumine üks olulisemaid kultuuridevahelise vääritimõistmise aluseid. Enninger puudulik suhtleja puudulik inimene puudulik kultuur. Kultuuri puudulikkust iseloomustatakse valdavalt sõnaga "jäme, ebaviisakas, ülbe" ("rude"). Distsiplinaarne asend: Viisakusteooriad pragmaatika/lingvistika haru (pärit filosoofiast). Võlgnevad enim kultuurantropoloogiale ja sotsioloogiale. Tähtsamad autorid: - Robin Lakoff (1973) - Penelope Brown, Stephen
annaabi.ee 
