varjatud ülemineku ja servajooned. Kriipspunktpeenjoon pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed. Kriipspunktpeenjoon otsest ja murdekohtadest jäme- lõikepinna kulgemist näitavad jooned. Kriipskakspunktpeenjoon - Liikuvate osade äärmisi asendeid märkivad jooned, Eseme kontuur enne painutust, Painutusjooned pinnalaotusel. Lõikepindade viirutamine - Peab jälgima, et detaili joonise kõikidel kujutistel oleks viirutus ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Viirutusjoonte vahekaugus võib ulatuda 1...10 mm olenevalt viirutatava pinna suurusest. Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse nende lõigetel erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoonte vahekaugust. Ülevaade pindadest - Tasapinna, silinderpinna ja koonuspinna moodustaja on sirgjoon, sfääri ja rõngaspinna moodustaja aga ringjoon või selle osa.
C B A 1 2 3 4 Parempoolse korteri joonestamine peegeldusega, peegeldustelje (punane telgjoon) otspunktid paiknesid telgede 2 ja 3 tähiste ringide keskmete vahele joonestatud abisirgete keskel (MID) Töö XII Maja plaan 10 Küttekehade viirutusjoonte kalle 1350 Töö XII Maja plaan 11 Trepikoja seinte viirutus ja trepi kujundus (astme laius 24 cm); abijooned trepikojale on kustutatud 0,5 4 Katkestusjoone “sik-sak” on otstarbekas kujundada kas tavalise või W-plokina. Sisestuspunktiks valida keskmise pikema lõigu keskpunkt (mõõtmed mm-tes)
ijh vandiviljalikanisegaja likpiaviirutanisga' /r4 kujufis isfdinefias Joanesfadaantud objekfi (silindepisnaatilise s|jvdiga) vasakpooIn m6tkavas |2:1' Niisaadud kujutisest l6igata vii|ja eesni ja suuda! vead'Likepinadviiufada' J;lgida noandetguid viirutusjoonte Jooesfada kepide istisoneetias 46* II tt ,, --1-- |= I II I Lahndadatoruko]nikulikunisijlesaeja esit'ada s kabintprojektsioois (l'|2:|)' ---l b
Kirjanurga kohale kirjutatakse tehnilised andmed (lühike seadme tehniline iseloomustus). Koostejoo- nise vormistamisel tuleb arvestada, et kõige ülevaatlikum koostejoonisel peab olema tema peakujutis. Jälgida, et koostejoonisel oleks ühe ja sama detaili viirutuse kalle kõikides lõigetes ja ristlõigetes ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Kokkupuutuvad detailid viirutatakse aga erinevas suunas. Kui see ei ole võimalik, siis muuta viirutusjoonte vahekaugust või nihutada kõrvalseisva viirutuse suhtes. Koostejoonisel antakse igale detailile oma number (osanumber), mis on vastavuses tükitabelisse kantavate detailide osanumbritega (vastab standardile ISO 6433-1981). Esmalt võiks nummerdada koostu koosseisu kuuluvad alakoostud ja jätkata sellises järjekorras: detailid, standardsed tooted, materjalid ja komplektid. Osanumberite suurus peab olema mõõtarvudest ühe kuni kahe kirjakõrguse
annaabi.ee 
