Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool Mõõtmestamise olulisimad reeglid: 1
pöördpinna (silinder, koonus jm) moodustaja kuju. 37 Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine Sele 58. Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine Kerakujulise pinna puhul lisatakse läbimõõdumärgi või raadiusetähise ette mõõtarvu kõrgune täht S. Terminid puutuja – касательная viirutusjoon – линия штриховки tsentrijoon – центровая линия ümardusraadius – радиус cкругления Katkestused ja ruumi puudusel mõõtmete kandmine joonisele Sele 59. Mõõtmestamine Kui mõõtejoone nooleots ületab kontuur-, distants-, viirutus- või muid jooni, siis viimased kat- kestatakse noole otsa kohal. Mõõtarvu kirjutamiseks ei ole lubatud katkestada nähtavat kontuurjoont
(selle liitjoone jaotamise tulemusena kaob teave joone laiuse kohta; käsk UNDO taastab kaotatud omadused); nullilise laiusega liitjoone jaotamisel sellist teavet ei tooda. Pinnad – tasandilised pinnad jaotuvad üksikuteks piirkonna-sarnasteks osadeks, ka ruu- milised pinnad jaotuvad üksikosadeks. Lähem kirjeldus vastavate pindade kirjelduste juues REGION – jaotub servjoonteks; Viirutatud ala – viirutatud ala plokk jaguneb nii, et iga üksik viirutusjoon muutub omaette objektiks, kuid jääb oma kohale; 3DPOLY (ruumiline liitjoon) – jaotub üksikuteks ruumilise liitjoone lõikudeks; Ruumiline LIITkeha, mis koosneb PINDADEST, jaotub üksikuteks pindadeks, mida saab kasutada edaspidistes töödes algobjektina. NB! Iga kord on siiski vaja eelnevalt kontrollida; Kolmemõõtmeline LIHTkeha – kõverpinnaga piiratud keha ei saa jaotada (TORUS, SPHERE). Kolmemõõtmeline LIITkeha – saab jaotada.
annaabi.ee 
