Taimeviirusi kannavad reeglina taimelt taimele taimemahlast toituvad putukad (lehetäid ja kirbud). Osa viiruseid levib nakatunud seemnete, sibulate või õietolmu abil. Viiruse ülekanne vahetult taimelt taimele toimub harva. Arvatakse, et väga intensiivne viiruse paljunemine ja viirusvalkude tootmine mõjutavad taimedes, fotosünteesi, hingamist ja toitainete kättesaadavust. 1.5 Viirused ja inimene Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis (immuun- süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise.
Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 33. Viiruste paljunemine vt. vihikust ja koduõpetaja lk 99 34. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? vt. koduõpetaja lk.101( biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid) Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis (immuun- süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise.
Marutaudile on vastuvõtlikud kõik soojaverelised loomad · Nakkusallikaks on haiged loomad, kes hammustades eritavad süljega viirust · Karnivoorid võivad nakatuda viirust sisaldavat pea- ja seljaaju süües Haiguse inkubatsiooniperiood on varieeruv, koertel 21--80 päeva, kuid see võib olla ka lühem või pikem. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus). Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust
Raabiesele on äärmiselt vastuvõtlikud rebased, hundid, koiotid, šaakalid ja rotid. Kõrge vastuvõtlikkusega on hamstrid, kährikkoerad, kassid, nahkhiired, merisead, küülikud, veised. Mõõduka vastuvõtlikkusega loomaliigid on koer, lammas, kits, hobune. Nakatumine: Raabieseviirus on neurotroopne. Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus) perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Viiruse
annaabi.ee 
