infarkt jt spetsiifised analüüsid –antikehade olemasolu veres – IgA IgG IgM. Infektsioosne mononukleoos. Tekitajaks Epstein – Barr’i viirus. Haiguspilt: kõrge palavik- kurgumandlite ja neelu äge põletik- lümfisõlmede suurenemine kaelal, kubeme ja kaenlaaluses piirkondades- põrna, maksa suurenemine. Oht põrna rebendiks! Diagnoosi kinnitavad spetsiifilised vereanalüüsid + haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga. Sagedasemad tüsistused: südamelihase põletik- neerukahjustused- liigespõletikud jt Ületreening ja ülekoormus spordis. Treeningkoormus pole alati optimaalne ja arendava iseloomuga. Regulaarne liialt tugev treeningkoormus võib viia ületreeningu tekkele. Sageli lisanduvad pidev stress, pingeline töö, isiklikud probleemid, vale toitumine. Ületreeningu mõiste. Ületreening on
organismi edasist jahtumist. (Sõja ajal kasutati teist inimest külmunud inimese soojendamiseks!) Palaviku puhul suurendab organism soojusproduktsiooni täpselt samuti nagu külma keskkonna korral. Siin seatakse eelnevalt kehatemperatuuri “nullpunkt” närvisüsteemis kõrgemaks. Organism püüab hoida püsivat kehatemperatuuri, nüüd aga juba normaalsest kõrgemal tasemel. Palavik kaasneb alati mikroobse- või viirusinfektsiooniga. Treeningu füsioloogia Füüsilise aktiivsuse korral peavad homöostaatilised mehhanismid toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega, suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kestva füüsilise pingutuse tulemusena kaotab organism higistamise tõttu olulisel määral vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vajalik ATP olemasolu kogu füüsilise aktiivsuse kestel. Lihastel on 3 ATP allikat:
Kui vähegi võimalik, tuleks seda lasta teha ainult kogemusega meedikul. Narkoosiga alustamiseks on soovitatav valida ketamiin, vajadusel koos midasolaamiga. Peale hea analgeetlise ja rahustava toime on sellel ravimil ka hea mõju bronhospasmidele ja sekretolüüsile. See aitab leevendada bronhilihaste krampe ning tihe lima on kergemini väljaköhitav või aspireeritav. Obstruktsioon – sulgus g) Stenoosi põhjustav larüngiit (harilik krupp, ka pseudokrupp) Tekib enamasti viirusinfektsiooniga (harvem difteeriaga: harilik krupp), sageli ilmamuutusega. Glottis’e-alune limaskest paistetab üles. Harilikult kaasnevad haiguse kulgemisega faasiti järgmised sümptomid: kähe hääl ja haukuv köha, inspiratoorne striidor kaela ja interkostaalsete lihaste kokkutõmmetega, hirmunud näoilme, rahutus, tahhükardia, tsüanoos, kahvatus, akuutne lämbumisoht, palavik: harva, vaid väike temperatuuritõus, üleüldine nõrk haigustunne. Ravi: