See piirneb Läänemere, Soela väina ja ka Väinamerega. Sellepärast on Emmaste saanud nimetuse ,,kõige merelisem vald". Mereranna pikkus on kokku umbes 63 km. Valla pindala on 197,5 ruutkilomeetrit ja 2003 aasta seisuga elab seal 1285 elanikku. Valla keskus asub Emmaste külas. 2.1 Pinnamood Hiiu saare lõunaosa kõrgemad künkad on väga noored. Maakoor kerkib seal 2-3mm aastas. Pinnamoes on valdav viirsavidel lasuvatest mereliivadest tasandik. Kõrgemad alad, mis on üle 16m, on idarannikul künnised ja läänerannikul luited. Neid alasid mõjutavad merelainetus, tuuled ja ajutised veetaseme muutused, mis tekitavad rannavalle ja liivaluiteid. Rannavallide vahele jäävad nõod ja klibuvallidele kasvavad kadastikud. Sisemaalt voolab mere poole pinnavesi, mis moodustab soostuvaid järvi. Emmaste maapind on väga liivane, mulla ja huumuse tekkimiseks on aega olnud liiga vähe. 2.2 Loodus
A ja E vaesunud saviosakeste poolest. Lähtekivimiks kollakashall(pruun); punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sininilille-jänesekapse kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad. Üldlämmastik madal (0,16%). Wakt=145-155mm Näivleetunud e. kahkjad mullad (LP)- Parasniisked. Kahekihilise lõimisega (sl, ls1). Lõimiste piiril keeled. 15% põllumaadest. Tarumaal, Viljandimaal, Põlvamaal. Pruunid(LP) ja Heledad L(P). Lähtekivim punakaspruun karb.vaene ls-moreen. Osa kujun. viirsavidel. Laanemetsad jäneesekapsakuusikute ja- männikutega. Rohumaad: kuivad palurohumaad. Esineb metsakõdu. Suur osa muldadest kultuuristatud. Hu% kuni 2,4%. Üld-N 0,15%. Vajab lupjamist. Sobib kartulile, terviljale ja põldheinale. 40-50hp. Liikuvaid toiteelemente vähe. Leetunud mullad (Lk) Karvonaadivabal lähtekivimil tekkinud. Ülemised hor. mineraalainet vaesed, laskuva vee tõttu. 3% põllumaast. Lõuna-Eesti, Võrumaa, Valga ja Põlvamaal.
73 83% 1) kergem hilisem geol. päritolu veesete Liikuvat Al põllum. <10 , metsam. 10 20 mg kg-1 2) moreeni leostumise tulemusena kergema lõimisega pealmine kiht C 1,3 1,5% Liikuvat K savi lõimisega rohkem Kui moreenis karbonaadid, siis sügavamal kui 90 cm Veereziim soodne, võib esineda ülavett Bt tihenemise tõttu Osa kujunenud ka viirsavidel Bt kobestub talvise läbikülmumise abil Fütoproduktiivsus 12 14 Mg ha-1 aastas, puistute boniteedi kl. Ia II Metsad: laanemetsad jänesekapsakuusikute ja männikutega Haritavate m. boniteet 50 55 hp keskm. Lõimisel, kergematel 40 45 hp. Rohumaad: kuivad palurohumaad Sobivad kõikidele kultuuridele Metsakõdu O1O3 (okkad, sammal jm.; moder)
annaabi.ee 
