7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. · Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis · Viljad oranzid, ca. 1 cm läbimõõdus, kerajad, söödavad, jäävad kauaks puule. 53. Perekond viirpuu (Crataegus) ja karvane viirpuu (Crataegus submollis) Crataegus - Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Ühtede autorite arvates on viirpuuliike ca 200, teiste arvates üle 1000, mis kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, eriti palju leidub neid Ameerikas. Liigid ristuvad kergesti. Eestis arvatakse kasvamas 10? pisiliiki ja hübriidset liiki, mis levinud peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. · Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. · Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised.
Crataegus monogyna Üheemakane viirpuu Hooldus Tihe võra nõuab iga-aastast lõikamist, et okste vahele pääseks piisavalt päikesevalgust ja õhku. Puu on reeglina poogitud. Sellepärast tuleb jälgida juurevõsusid ja vesivõsusid. Need lõigatakse kohe pärast kasvama hakkamist ära. Puu tüve ei tohi laasida või püüda võrale lõikamisega teatud kindlat kuju anda. Vastasel korral ei hakka puu õitsema. Parim lõikamisaeg on hilistalvel või varakevadel. (Samuelsson ja Schenkmanis) Viirpuuliike paljundatakse seemnetega, kultivare pookimisega (Mettik, J.). Ühes viljas on 1-5 paksu kestaga seemet. Paks kest takistab idanemist, sügisel külvatud seemned tärkavad enamasti alles ülejärgmisel kevadel. (Sander, 2011) Sellist ,,surnud külvi" pole kellelegi vaja. Seepärast töödeldakse ka viirpuu viljalihast puhastatud seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö
Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10 ? pisiliiki ja hübriidset liiki, enamasti Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. lääne v. (C laevigata (Poir.) DC. ssp. palmstruchii (Lindm.) Franco) kasvab Saaremaal ja on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Suhteliselt tavaline on saartel harilik v. (C. rhipidophylla Gand.), kasvades madalama puuna.Ühtede autorite arvates on viirpuuliike ca 200, teiste arvates üle 1000, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes, eriti palju Ameerikas. Liigid ristuvad kergesti. Karvane viirpuu (Crataegus submollis Sarg.)Karvane viirpuu kasvab Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel. Meil üks tavalisemaid viirpuuliike, kasvades tavaliselt madala kuni 8 m kõrguse puuna. Võrsed noorelt karvased, hiljem lõvedega, paljad, astlad 4-6 cm pikad, veidi kõverdunud. Lehed laimunajad, 5-10 cm pikad ja
Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10 ? pisiliiki ja hübriidset liiki, enamasti Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. Karvane viirpuu (Crataegus submollis Sarg.) Karvane viirpuu kasvab Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel. Meil üks tavalisemaid viirpuuliike, kasvades tavaliselt madala kuni 8 m kõrguse puuna. Võrsed noorelt karvased, hiljem lõvedega, paljad, astlad 4-6 cm pikad, veidi kõverdunud. Lehed laimunajad, 5-10 cm pikad ja 4-8 cm laiad, 9-11 hõlmaga, laikiilja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt kollakasrohelised, liduskarvadega, alt heledamad, karekarvased. Sügisvärvus tore purpurne. Lehed seovad hästi tolmu. Õied, valged, üsna suured, koondunud 10-15 õielistesse kännastesse, õitseb mai lõpp, juuni
annaabi.ee 
