vaevaliselt ja hilinemisega. · Teemad: Teine maailmasõda, pagulaselu, metsavendlus, armastus, piin ja valu. · Peamine oli rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. · Ta on eriti pikalt ja üksiksasjalikult kirjeldanud selle ajajärgu piinamisi ja hirmutegusid. Looming (2) · Arved Viirlaid on pidanud luuletamist naudinguks, proosas kirjutamist aga raskeks tööks. · Vormiliselt küljest on ta ebaühtlane. · Viirlaidu on võrreldud Hemingwayga. 7 luulekogu · On avaldanud 7 luulekogu: · "Hulkuri evangeelium" (1948) · "Üks suveõhtune naeratus" (1949) · "Jäätunud peegel" (1962) · "Hõllalaulud" (1967) · "Käsikäes" (1978) · "Igaviku silmapilgutus" (1982) · "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid · "Tormiaastad" ja osa (1949) · "Ristideta hauad" (1952) · "Seitse kohtupäeva" (1957, pihtimusjutustus) · "Vaim ja ahelad" (1961) · "Kustuvad tuled" (1965) · "Sadu jõkke" (1965)
Ristideta hauad Arved Viirlaiu peateos "Ristideta hauad", mis jutustab eesti rahva saatusest Teise maailmasõja järgsel ajal. Romaan on ilmunud üheteistkümnes keeles, kuuludes nende väheste teoste hulka, mis on edukalt tutvustanud eesti kirjandust välismaal. Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. Viirlaidu iseloomustab hea sündmustiku arendamise oskus : Taavi suhted oma naise ja noorusarmastusega, ebaõnnestunud põgenemiskatsed välismaale, NKVD eest põgenemine, vangilangemine, vanglakoledused ning metsavendlus on esitatud hoogsa põnevikuna Autor loob üksikasjaliku pildi ajajärgu oludest, ta näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Põhjalikult ning lugejat proovilepanevalt kujutab Viirlaid NKVD hirmutegusid. Romaani aateline peategelane
metsade rüppe. Teose ajalooline skeem Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal Kahekümnendatel aastatel sündinud Eesti kirjamehi noorusaja olud ei soosinud. Mehekskujunemine jäi okupatsioonide ja sõjaperioodile. Oma saatuse üle otsustamine polnud enese teha. Hulganisti andekaid noori sattus võõrsile ja paljud neist jäid kodus tundmatuks. Ometi on nad oma juurtega kodumullas kõvasti kinni. Viljakamate väliseesti kirjanike hulka kuluvat Arved Viirlaidu peetakse laias maailmas vaieldamatult rahvuskirjanikuks. 40-ndate aastate alguses, kui Arved Viirlaid hakkas kirjutama, olid avaldamisvõimalused kasinad. Ta avaldas värsse ja proosapalu ajakirjanduses. Tõsisem loominguline tegevus algas paguluses. Briti saarel valimisid tema esimesed luulekogud ja romaanid. Viimaste sisuks on metsavendade ja sõjameeste ning nende perekondade traagiline käekäik. Teose saamislugu
annaabi.ee 
