Admetose sulane oleks peaaegu välja lobisenud, et tegelikult oli surnud naine, kuid kui sai aru, et Herakles ei tea asjast midagi, siis hoidis suud kinni. Lõpuks ütles sulane välja, et surnud oli Alkestis. Heraklesel hakkasid süümepiinad, et ta oli nii rõõmus ja mõistmatu olnud. Siis tuli ta mõttele, et toob Alkestise surnuteriigist tagasi. Kui Admetos koju tagasi jõudis, siis oli juba naine kodus ning esialgu arvas ta, et tegemist oli viirastusega. Lõpuks Herakles seletas, et ta võitles Surmaga ja siis Admetos uskus. Pärast seda Ompha juurest vabanemist asus ta kohe karistama kuningas Eurytost, sest Zeus oli teda ennast karistanud Eurytose poja tapmise pärast. Herakles kogus väe, vallutas Eurytose linna ja surmas kuninga. Enne kui Herakles linna lõplikult hävitas, saatis ta koju vangivõetud neiusid, kelle seas oli ka imekaunis kuninga tütar Iole. Mees, kes vangid
Donja Angela kuuleb, et neil on külaline ja tahab külalist näha, saab teada ühendusuksest ja, et see asub kapi taga. Hakkab tegema visiite külalise tuppa. Angela jätab Manueli padjale kirja. Manuel tuleb varem koju ja Angela koos teenijatüdrukuga jäävad vahele, teesklevad, et on varjud ja lipsavad läbi salukse minema. Manueli teenril on peremehe tagant tuuri pandud hunnik münte ja teenijatüdruk avastab selle. Teener hakkab uskuma, et tegu oli viirastusega/kummitustega. Manuel aga oli arvamisel, et kõigel on oma seletus. ,,Ainult lihtrahvas kardab surnuid ja kummitusi," Tirso ,,Don Juan". Lõpus selgitused, seletused, pulmad ja õnnelik lõpplahendus. Komöödia keskendub pidevalt mingile normile, mäng on võimalik normi piires. Calderon normi ei lõhu, aga loob selle kõrvale salajase piirkonna, kus mängib, aga siis pöördub tagasi normi juurde. ,,Kindlameelne prints" 1629 - prints Fernando satub mauride kätte vangi. Lunarahaks pidi
nagu jääks Austria ikka Saksa riigiks. Ja selline silmakirjalikkus ainult suurendas meie vihkamist dünastia vastu, mis kutsus meis esile otsese rahulolematuse ja põlguse. Ainult et Saksa impeeriumis endas need, kes pidasid end ainsateks "kutsututeks", ei märganud seda kõike. Nagu pimedusega löödult toetasid nad liitu laibaga ja kuulutasid laiba lagunemise tundemärgid "uue elu koidikuks". Selles noore impeeriumi õnnetus liidus eneses Austria riikliku viirastusega peitus juba tulevase maailmasõja ja tule-vase krahhi embrüo. Allpool ma peatun veel sellel probleemil. Siinjuures jätkub vaid sellest, ett alla kriipsutada see fakt, et, rääkides asjast, juba minu kõige varasemas nooruses tulin ma järeldusele, millest mul seejärel ei tulnud mitte kunagi lahti öelda; vastupidi, see veendumus muutus ainult kindlamaks ja 9
annaabi.ee 
