Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus. 8) Viibeldud keel kõnekeele viiplemine (viibeldud eesti keel, signed English, Manually Coded English jne) 9) Sõrmendamine täht haaval viiplemine 10) Vestlusanalüüs analüüsib vestlust loomuliku salvestuse abil, on empiiriline uurmismeetod 11) Kõnevoor on ühe kõneleja jätkuv häälesolek, dialoogiline tervik (vooru piiri märgib
Samas tekib kohe küsimus, millisel viisil mõtlevad siis kokku. kurttummad, kes pole kunagi keelt kuulnud ega oska rääkida. Kui kellelegi öelda Sa oled mulle kallis, siis vaieldamatult edastati uut tead- Uuringud on näidanud, et kurttummad mõtlevad viipekeeles, mist, millel võib suhtlejate elule olla määrav tähtsus. Kui seda aga öeldakse nende teadvuses toimub kujuteldav viiplemise voog. On teada, kümnendat korda, siis pole see enam uus informatsioon ja põhimõtteliselt et nad võivad unes viibelda samamoodi nagu kõnevõimega ini- mingit erilist infovahetust ei toimu partner saab vaid teada, et kõik on nii mesed võivad unes rääkida. Seega, ka kurttummad mõtlevad nagu enne (mis teatud määral on küll ka uus info) , seevastu aga kinnita- keele vahendusel, kuigi see keel ei ole verbaalne, vaid viibeldud.
Mida rohkem semantilist analüüsi vajab ülesanne, seda enam on viiped ja žestid aktiveerivad kõnet juhtivad piirkonnad. Viibet tajutakse 2 etapis: käekuju/suund/moodustuskoht + liigutus. Kontekst kiirendab tajumisaega 10% võrra. 35% viipest peab olema nähtust, et aimata viipe tähendust (83% sõnast). Viipe tähenduse ja vormi omavaheline seos: kas tingituna viibete ikoonilisusest võib rääkida semantiliste komponentide ja viipe vormi teistsugusest seosest viibetes ja sõnades. Nii viiplemise kui ka kõnelemise puhul on ajus aktiveerunud samad piirkonnad. Suuline kõne ja viipekeel stimuleerivad teineteist, kui laps on kakskeelne titest saati.