muusikalised omadused olulised. Keele areng funktsionaalne (selgus, informatsiooni edastamine); poeetiline/viipeline (kujundid ja kõlamustrid). Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust - suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule - omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud. Keele loov paindlikkus - keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. 9. Luule e poeesia valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Värss e vagu, rida. Siire süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid
poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule > omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. `tehtu', `loodu', `esile toodu', poiesis > `loov oskus', `kunst') tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss. > lad. K
poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule > omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. ‘tehtu’, ‘loodu’, ‘esile toodu’, poiesis > ‘loov oskus’, ‘kunst’) tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline