Kuigi kosjade ja pulmade vaheline aeg polnud kindlaks määratud, kestis kihlus vähemalt kolm nädalat. Selle tingis kolmekordne mahahõikamine kirikus kolmel järjestikusel pühapäeval. Peale kosjasid lasusid mõrsjal mõningad kohustused, mis tuli täita enne pulmapidu. Tähtsaimaks pruudi ettevõtmiseks oli veimevaka valmistamine, mille tegemisel aitasid teda sageli ka teised külatüdrukud ja sugulased. Samuti on teada ka, et varasemalt käidi külas veimi viinutamas. See tähendab seda, et pruut käis kosjaviina või tubakat jagamas ning vastutasuks anti talle kindaid, sokke, vööpaelu ja kõike muud vajalikku. Lisaks veimevaka valmistamisele oli ka oluline pulma kutsumise traditsioon. Nimelt käidi pulma kutsumas kolm korda, ühekordsel kutsumisel ei tehtud pulmadest väljagi, ning pruudi ja peiu külalised kutsuti eraldi. Ja nagu ka kõik eelnevad ettevõtmised, käis ka pulma kutsumine koos viinaga. 2 Pulmad Pulmade aeg ja kestus
Kuigi kosjade ja pulmade vaheline aeg polnud kindlaks määratud, kestis kihlus vähemalt kolm nädalat. Selle tingis kolmekordne mahahõikamine kirikus kolmel järjestikusel pühapäeval. Peale kosjasid lasusid mõrsjal mõningad kohustused, mis tuli täita enne pulmapidu. Tähtsaimaks pruudi ettevõtmiseks oli veimevaka valmistamine, mille tegemisel aitasid teda sageli ka teised külatüdrukud ja sugulased. Samuti on teada ka, et varasemalt käidi külas veimi viinutamas. See tähendab seda, et pruut käis kosjaviina või tubakat jagamas ning vastutasuks anti talle kindaid, sokke, vööpaelu ja kõike muud vajalikku. Lisaks veimevaka valmistamisele oli ka oluline pulma kutsumise traditsioon. Nimelt käidi pulma kutsumas kolm korda, ühekordsel kutsumisel ei tehtud pulmadest väljagi, ning pruudi ja peiu külalised kutsuti eraldi. Ja nagu ka kõik eelnevad ettevõtmised, käis ka pulma kutsumine koos viinaga. 3 URL http://pulmad.pokerinfo24.com/index
Kosjade ja pulmade vahelisest pikkusest on väga erinevaid kirjapanekuid. Kui kosjas käidud kevadel, siis tavakohaselt peeti pulmi sügisel. Hilisematest aegadest teated räägivad aga sellest, et just jaanipäeval sõlmitud pulm on kõige püsivam. Pulma-eelse perioodi kõige tähtsam ettevõtmine oli veimevaka valmistamine. Pruudi poolt pulmalistele jagatavad kingitused olid veimed ja veemed. Selleks tulid kaasa aitama külatüdrukud ja lähemad sugulased. Pruut käis külas ka viinutamas ehk teisisõnu veimi ja nendeks vajalikku materjali korjama. Pulmapidu ise võis kessta kahest päevast nädalani. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka, ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. (Meri, 2003: 20) Mõned nendest kommetest on säilinud ka tänaseni, näiteks see, et keegi ei tohi noorpaari vahelt läbi minna nende sõidukist väljumisest kuni altari ette jõudmiseni. Ka altari ees jala