See tähendas Rootsis nisu, Poolas rukist ja kartulit, Venemaa avarustes rukist ja nisu. Toorainest sõltub viina stiil. Rukis annab viinale teravuse ja kaalukuse, nisu delikaatsuse, kartul eriliselt meeldiva kreemisuse. Kartulist tehtud viin tekitab peenutsema kippuvates inimestes teatava põlgusetunde, seda peetakse liiga maalähedaseks ja jõhkraks: ,,Kartulist võib teha vanglas puskarit, kuid seda ei tohi ometi kasutada korralikus viinavabrikus!" Kuldsed viljaväljad on kahtlemata fotogeenilisemad ja meelitavamad, samas Poola Luksusowa tõestab, et kartulist saab valmistada võluvalt rikkaliku, kreemja alkoholi, mis on igati võrdväärne partner teraviljaviinadele. Kartuleid tuleb loomulikult valida mitte igast sordist ja igal pool kasvatatud kartulist ei saa teha head viina. Head kartuliviina tehakse peale Poola ka Norras (Vikingfjord) Lapsed, ärge jooge viina, viin on paha! :D
asetseb Mooste mõisa suurest õuest mõnisada meetrit eemal. Veskiteater renoveeriti 2006. aastaks ja on nüüd kohaliku külateatri loomelavaks. Teatrisaal kohandati vanasse viljaveskisse ja mahutab kuni 60 külastajat. Veskiteatri näitlejateks on kohalikud näitlejad. · Mooste mõisa viinavabrikust on saanud pärast renoveerimist fototurismikeskus. Hoone ehitati 1909.aastal ja see on silmapaistev näide mõisaaegsest tööstusarhitektuurist. Viinavabrikus toodeti toorpiiritust veel 1950. aastate keskel. Renoveerimine lõppes 2010.aastal. Hoone on eraomandis. · Käsitöökoda renoveeriti Euroopa Liidu toel 2009.aastal. Käsitöökoda tegeleb praegu riietuskangaste, sisustuskangaste jm. valmistamisega kangastelgedel, rahvariiete valmistamisega, õpetab soovijatele kangakudumist, nööride-paelte-vööde valmistamist, silmuskudumist, heegeldamist ja müüb käsitööd, käsitööks vajalikke
Kogu järgneva nõukogude aja täitis ettevõte riiklikku tellimust, hoolitsedes inimeste janu kustutamise eest üle piiritu kodumaa. Ja see janu oli teadupoolest vägagi suur. Sellele vastavalt oli aasta-aastalt üha suurem ka toodetud tulivee hulk. Võiks arvata, et seoses lugematute võimuvahetustega väikeses Eestis viimase sajandi jooksul on ka Liviko käekäik olnud tulvil dramatismi ja värvikaid üksikasju. Tegelikkuses on aga kõik üleminekud viinavabrikus toimunud kriitiliste vahejuhtumiteta. 1. jaanuar 1971 on üks oluline verstapost Eesti alkoholitootmise ajaloos. Sel päeval moodustati Tallinna Likööri- ja Viinatehasest ning reast väiksemast piiritusevabrikust tootmiskoondis Liviko. Legend, mida tänapäeval jätkab vähemasti sama tõhusalt AS Liviko, oli sündinud. Liviko on vanim alkohoolsete jookide tootja Eestis ja säilitanud ka tänapäeval turuliidri koha. (Liviko koduleht: http://www.liviko.ee/?id=1890) 2. FARMI
annaabi.ee 
