rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe. Vallateenustjakas võidi palgata ka käskjalgu, parvemehi, ämmaemandaid ja teisi. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj. algul oli eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekualikkas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära vene kroonu, ülejäänu realiseeriti arvukates maakõrtsides. Viinatootmise jäägid kasutati ära härgade nuumamiseks, kes hiljem peterburi turule viidi. Nuumveiste kasvatamine andis omakorda sõnnikut põldude väetamiseks. Hakati ehitama mõisahäärbereid, parke, abihooneid. Kasvavate kulutuste katteks hakati võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. 1820ndal aastate viljahindade langus
Veojõuna võeti härgade asemel kasutusele hobused, suuremat tähelepanu pöörati tõu-ja sordiaretusele, maaparandustele, kunstväetise kasutusele, laienes agrotehnika ja põllutöömasinate, sh aurumasinate kasutamine, töviljakus ja põldude saagikus kasvas. Peamised põllukultuurid olid lina, kartul, teravili. Sajandi lõpuks kujunes valitsevaks piimakarjandus, mille toodangut (liha,või,juust, piim) turustati ka Venemaal ja ekporditi välismaale. Mõisate viinavabrikud andsid Venemaa viinatoodangust ligi kümnendiku. Peaaegu 2/3 elanikkonnast oli hõivatud põllumajanduses. Juhtivateks tööstusharudeks kujunes: tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr, Belgia, sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti kapitali osa oli tagasihoidlik. Eesti soodne asend Ida-Lääne transiidis oli tähtis industrialiseerimisel, samuti eestlaste suht kõrge kultuuritase ja töömoraal
1739.aastal ilmus tervikpiibel põhjaeesti keeles toimetanud Anton Thor Helle. Suurenes oluliselt ilmalike trükiste osatähtsus ning populaarsust saavutasid talurahva seas õhukesed ja odavad rahvakalendrid(+ mitmesugused nõuanderaamatud) Muutused mõisamajanduses 19.sajandil 19.sajandi algul oli Eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse edenemise alguseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära Venemaa ning ülejäänud müüdi maakõrtsidesse. 1820.aastal toimus langus viljahindades ning mõisnikel oli vaja leida uusi teid majanduse elavdamiseks. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 19.saj keskpaigas jõudis kartuli kasvatamine ka talupoegade põldudeni ning sealt nende toidulauale. 19.saj talurahva seadused jagasid mõisamaa selgelt kaheks: talumaa ja mõisamaa. Talumaad saadi anda rendile või müügiks.
annaabi.ee 
